Euroopa Liidu kulutused migratsioonile sattusid omaenda audiitorite kriitika alla, kes pahandasid eile Brüsseliga selle pärast, et projekte pole põhjalikult plaanitud ega korralikult kontrollitud – ning 1,1 miljardi euro kulutamist ei suudeta selgitada.
Kontrollikoja kriitika tabas Brüsselit täpselt enne võtmelist tippkohtumist Türgiga migrantide tagasisaatmise asjus Kreekast vaatamata juriidilistele ja praktilistele kitsaskohtadele, kirjutab Financial Times.
Kulutusteks projektidele piirikontrolli parandamiseks ja varjupaigasüsteemide tõhustamiseks paikades nagu Liibüa ja Ukraina «puudus selge strateegia,» seisab Euroopa Kontrollikoja raportis.
Sõltumatu siseaudiitori sõnutsi on raha kulutatud suvaliselt ning käegakatsutavaid eesmärke napib.
Pigem ehtisid projekte udused ja ebamäärased pealkirjad nagu katse «tõsta teadlikkust ning informeerida kodanikuühiskonda eri elementidest koosneva migratsioonivoolu küsimustest» Alžeerias.
«Euroopa Komisjon ja liikmesriigid ei taha mõõdetavaid eesmärke,» jätkas raport. «See on poliitika, millel puudub strateegia. Meil on üldised eesmärgid ning poliitika, mis lihtsalt tegeleb selle prioriteediga, mis parasjagu esile kerkib.»
Raha kraabiti kokku eri osakondadest ja fondidest, mistõttu on keeruline kindlaks teha, kui palju rändele kulutati, jätkab raport.
Aastatel 2007–2013 kulutas Euroopa Liit kokku ligikaudu 1,4 miljardit eurot projektidele, mis ulatusid migrantide tagasisaatmise skeemidest kuni 54 maasturini Ukraina piirivalvuritele.
Aga audiitoritel õnnestus kindlaks määrata vaid 304 miljoni euro kasutus – osalt seetõttu, et projektidel olid ebapiisavad «sildid». Nii näiteks lahterdusid ukrainlaste 54 džiipi «administratiivsete kulutuste» alla.
Euroopa Komisjon kaitses end väitega, et raport on rajatud piiratud valimile projektidest ning on ühtlasi ka ajast maas. «Asjad on muutunud, raport on aegunud ning ei näi olevat sünkroonis lahenduste otsimisega käesolevas kriisis,» pareeris pressiesindaja.