Komisjon ei aktsepteerinud Estonian Airi riigiabi äriplaanide tõttu (4)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Estonian Airi lennuk.
Estonian Airi lennuk. Foto: Toomas Huik

Euroopa Komisjon tunnistas riiklikule lennufirmale Estonian Air antud riigiabi ebaseaduslikuks peamiselt ettevõttele abi andes Komisjonile esitatud kolme üksteisele vasturääkivat äriplaani tõttu.

Euroopa Komisjon oma varasemas praktikas ei ole heaks kiitnud selliseid ümberkorralduskavasid, mis sisaldaksid üksteisega vastupidiseid äristrateegiaid või kava muudatusi, selgub Euroopa Komisjoni Estonian Airi riigiabi puudutavast otsusest.

Peamine põhjendus, miks ei saanud Komisjon Estonian Airile riigiabi andmist heaks kiita, oli kolm üksteisele vastukäivat äristrateegiat: 2011. aastal rakendatud laienemisplaan, ehk hub and spoke mudel, aastatel 2012-2014 rakendatud tegevuste vähendamise plaan ning viimaks alates 2015. aastast rakendatav mõõduka laienemise plaan koos kaasatud erainvestori ehk Infortariga.

Lisaks lähtub otsusest, et isegi kui Komisjon oleks aktsepteerinud viimast äristrateegiat ja ümberkorraldusplaani, oleks endiselt jäänud mitmeid küsitavusi ümberkorraldusabi ühisturuga kokkusobivuse osas. Komisjoni hinnangul oli enam kui kuueaastane ümberkorraldusperiood ebatavaliselt pikk, puudusid piisavad kompensatsioonimeetmed ja lisaks küsimus Infortarile üle minevast riigiabist.

Komisjoni otsus käsitleb kokku kuut erinevat meedet, mida Eesti riik on rakendanud Estonian Airi suhtes. Kapitalisüst 2,4 miljonit eurot ja maapealse teeninduse äriüksuse müük AS-le Tallinna Lennujaam 2009. aastal ei ole Komisjoni hinnangul riigiabi, mistõttu pole Eesti riik nende meetmete osas Euroopa Liidu õigust rikkunud.

Nelja meetme osas leidis Komisjon, et need kvalifitseeruvad riigiabiks ja need ei ole ühisturuga kokkusobivad ning tuleb ettevõttelt tagasi nõuda. Nendeks olid 2010. aastal antud 17,9 miljoni euro suurune kapitalisüst, 2011. ja 2012. aastal antud kapitalisüst summas 30 miljonit eurot, aastatel 2012-2014 antud päästmisabi 27 miljoni euro ulatuses ja viimaks ümberkorraldusabi kapitalisüstidena 40,7 miljoni euro ulatuses.

Estonian Airil oleks aega Euroopa Komisjoni otsust vaidlustada märtsi lõpuni. Valitsus otsustas jaanuaris riigiabi otsust mitte edasi kaevata. Võimalus tühistamishagi esitada on veel Estonian Airi pankrotitoimkonnal.

Estonian Air lõpetas äritegevuse möödunud aasta 8. novembril. Eesti riik hüvitas ettevõtte piletiomanikele umbes 16 000 piletit kogusummas umbes 6 miljonit eurot. Ettevõtte pankrotipesas on nõudeid suurusjärgus 130 miljonit eurot ja varasid umbes kümnendik sellest; suurim võlausaldaja on Eesti riik.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles