Ministeerium esitas põlevkivisektori abipaketi kooskõlastusringile

Põlevkivi

FOTO: SCANPIX

Keskkonnaministeerium saatis vastavalt eelnevale poliitilisele kokkuleppele kooskõlastusringile eelnõu, mis langetaks 2016. aasta juulist 2017. aasta detsembrini oluliselt keskkonnatasusid, vähendades põlevkivisektori kulusid kokku 43 miljoni euro võrra.

Valitsuse kabinetinõupidamisel tehtud kokkulepete alusel koostatud eelnõu näeb ette, et vahemikus 1. juuli 2016 kuni 31. detsember 2017 langeksid tasumäärad karjääridest ja kaevandustest vee väljapumpamisele ning põlevkivi aheraine, poolkoksi ja lend- ja koldetuha ladestamisele 2009. aasta tasemele.

Lisaks kaotab eelnõu Kirde-Eesti tööstuslinnades välisõhu saastamise tasudele kehtestatud koefitsiendi 1,5; praeguse seaduse järgi on saastetasu piirkonnas suurem, et vähendada sealset niigi suurt saastekoormust. Samuti näeb eelnõu ette põlevkivi kaevandamisõiguse tasu langetamise 1,58 eurolt tonni kohta 0,29 eurole tonn.

Koostatud eelnõus näeb ministeerium ette ka SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) laekuva saastetasu osa muutmist. Kui praegune kord näeb ette tasude laekumist KIK-ile samal määral kui 2009. aastal, siis nüüd soovib ministeerium tõsta osakaalu 2013. aasta tasemele, kuna muidu oleks saastetasudest keskkonnainvesteeringuteks suunatavad vahendid 10 miljoni euro võrra väiksemad. Muudatuse järel väheneb eelarve vaid 3,7 miljoni euro võrra.

Muutus tooks riigieelarvele kokku 37,4 miljoni euro suuruse kulu, selle katmise allikad arutatakse läbi riigieelarve strateegia koostamise raames, selgub seletuskirjast. Kohalike omavalitsuste tulusid eelnõu ministeeriumi hinnangul ei mõjuta.

Põlevkivitööstuse kulud vähenevad eelnõu mõjul kokku aga 43 miljoni euro võrra. Ministeeriumi sõnul näitavad arvutused, et isegi paketi rakendamine ei vii põlevkivitoodangu omahinda alla turuhinna, ent ettevõtjad on ajutiselt valmis töötama ka kahjumiga."Riigi käitumine praeguses olukorras mõjutab väidetavalt ka investorite ja võlausaldajate valmidust taluda lühiajalisi kahjumeid," seisab seletuskirjas.

Keskkonnaministeerium märgib eelnõu seletuskirjas ka, et toetuse peamine kasusaaja on riigile kuuluv Eesti Energia, mis moodustab ligikaudu 75 protsenti põlevkivisektoris. Ülejäänud kolme ettevõtte ehk Viru Keemia Grupi (VKG), Kiviõli Keemiatööstuse ja Kunda Nordic Tsemendi toetus on kokku 12,7 miljonit eurot, selgub seletuskirjast.

„Eelnõu võib tuua kaasa positiivse sotsiaalse ja regionaalse mõju, kui põlevkivitööstuse ettevõtted kulude vähenemise tõttu jätavad ära kehtiva seaduse olukorras planeeritud koondamised," märgib keskkonnaministeerium seletuskirja sotsiaalse mõju kohta.

Meetmepaketi järgi langeks kaevandustest väljapumbatava vee tasumäär 2016. aasta tasemelt 53,25 eurot tuhande kuupmeetri eest tasemele 33,87 eurot tuhande kuupmeetri eest. Karjääridest väljapumbatava vee tasumäär langetataks 2016. aasta tasemelt 19,09 eurot tuhande kuupmeetri eest tasemele 12,14 eurot tuhande kuupmeetri eest.

Põlevkivi aheraine tasumäär langetataks tasemelt 1,31 eurot tonn 2009. a tasemele 0,77 eurot tonn. Põlevkivi poolkoksi ja põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamise tasumäär langetataks tasemelt 2,98 eurot tonn 2009. aasta tasemele 1 euro tonn.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles