Tuumajaama uuring: Suur-Pakril rikketsooni pole

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuumaenergia...
Tuumaenergia... Illustratsioon: Urmas Nemvalts.

Eesti Energia tellimusel Suur-Pakri saarel läbi viidud uuringutest selgus, et nimetatud piirkonnas pole tunnusmärke, mis viitaksid nn aktiivsele regionaalsele rikketsoonile.

2009. aasta lõpus algatati ehitus- ja hüdrogeoloogia uuringud Suur-Pakri saarel, mis võiks Eesti Energia hinnangul olla üheks alternatiiviks võimaliku Eesti tuumajaama asukoha planeerimisel.

Puurimistööde läbiviimine Suur-Pakril oli vormiliselt põhjendatav asjaoluga, et saarel pole varasemalt põhjalikke geoloogilisi uuringuid läbi viidud.

Samas lähtudes selle asukoha suhtelisest lähedusest (ca 30 kilomeetrit) Eesti seni võimsaima (4,75 magnituudi Richteri skaala järgi) Osmussaare maavärina epitsentrile ja oletatavale Paldiski-Pihkva süvamurrangu või dislokatsioonide vööndile, oli praktilistel uuringutel ka oluline sisuline väärtus - fikseerida antud asukoha tektoonika alased olud ja sellest lähtuvad võimalikud ohud.

OÜ Eesti Geoloogiakeskus juhtimisel toimunud uuringute tulemusel saab Eesti Energia täna märkida, et Pakri saarte rannanõlvadel läbi viidud seismilised pidevprofileerimised, maa peal tehtud vaatlused ja puuraukude läbilõigete võrdlev analüüs kinnitasid, et uuringualal ega selle lähiümbruses ei ole mingeid tunnusmärke, mis viitaksid aktiivsele regionaalsele rikketsoonile.

Uuringute tulemused ei võimalda täna veel lõplikult väita, et Suur-Pakri on sobiv asukoht Eesti tuumajaama rajamiseks.

Selle jaoks oleks vaja eelkõige läbi viia projekti keskkonnamõjude hindamine, mille algatamiseks peaks riigis olema vastuvõetud tuumaenergeetikat reguleeriv seadusandlus ja loodud tuumajaama projekti arendamist võimaldav investeerimiskeskkond.



 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles