Pole selge, kas uus Euroopa abipakett ka Eesti põllumehi aitab

Maaeluminister Urmas Kruuse.

FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Eile käis Euroopa Komisjon välja uue põllumajanduse abipaketi, mille otsene mõju Eesti põllumeestele pole veel aga selge.

Maaeluminister Urmas Kruuse ütles, et Euroopa Komisjon käis välja esialgsed ideed ja meetmed, kuid tuleb veel täpsustada tähtajad ja mahud. «Nende hulgas on meetmeid, mis ühel või teisel mõel võiks Eesti põllumeeste aidata,» tõdes Kruuse. Võiks, aga midagi kindlat siiski öelda veel ei saa.

Sealihasektorit võiks aidata eraladumistamismeetme jätkamine. Lubatud riigiabi määra tõstmine kahekordseks võimaldaks erinevaid meetmeid suurendada.

Arutluse all olev vabatahtlik piimatoodangu vähendamine Euroopa Liidus aitaks aga vaid siis, kui seda tehtaks kogu liidu tasandil. «Eesti on toodangut juba vähendanud. Kui EL tervikuna suudaks samamoodi käituda, siis sellest oleks mõju ka Eestis piima hinnale. Aga kuna Eesti maht on kogu ELis nii väike, siis Eesti võiks vähendada toodangu kasvõi nulli, aga selle mõju hindadele oleks ikka väga väike,» kirjeldas Kruuse.

Küll võiks abiks olla see, kui EL kuidagi piimatoodangu vähendamist rahaliselt kompenseeriks – see aga pole veel otsustatud.

Erakorraliste täiendavate toetuste ja finantsinstrumentide koha pealt rõhutas Kruuse, et Eesti on üks vähem kui kümnest ELi riigist, kus on suudetud praegune erakorraline toetus põllumeestele välja maksta – ülejäänutes pole tehtud veel sedagi. Kas riigieelarvelistest vahenditest lisatoetusteks raha leitaks, selgub Kruuse sõnul eelseisvatel riigieelarve läbirääkimistel. «Meie maaeluministeeriumi poolt täiendavaid vahendeid kindlasti küsime, aga kas ja mis mahus neid ka saame, on veel vara öelda,» ütles Kruuse.

Sõrmus: eilne kohtumine abilootust ei andnud

«Kahjuks ei andnud eilne kohtumine lootust, et Eesti ja teised Balti riigid saaksid ühenduse eelarvest erakorralist abi, kuigi meie piirkonna tootjad on Venemaa impordipiirangute ja pikalt kestnud turukriisi tõttu kõige enam kannatanud,» ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus pressiteates.

«Küll aga on Euroopa Komisjon ajutiselt nõus lubama riigiabierandit, mis võimaldaks liikmesriikidel maksta põllumajandusettevõttele toetust kuni 15 000 eurot aastas, kusjuures liikmesriikide poolt makstud abi kogusummale ülempiiri ei seata. See paneb Eesti valitsusele tõsise kohustuse tagada meie tootjatele võrdsed konkurentsitingimused teiste riikide tootjatega. Olukorras, kus rikkamad riigid ja näiteks meie naaberriigid on valmis oma põllumehi toetama, peab ka Eesti riigiabi andma, vastasel juhul aitame eilset otsust aksepteerides justkui kaasa oma tootjatele halvema konkurentsipositsiooni tekitamisele,» selgitas Sõrmus.

Sõrmus rõhutas, et ühtlasi tuleb mõista, et meie tootmisstruktuuri ja ettevõtete keskmist suurust arvestades on 15 000 euro suurune võimalik riigiabi teiste riikide konkurentidega võrreldes paraku olemuslikult suhteliselt ebasoodne lahendus. Riigiabi erandite rakendamine võib küll osasid ettevõtteid aidata, kuid üldiselt murendavad sellised lahendused EL ühist põllumajanduspoliitikat, mis peaks andma ühtseid vastuseid rahvusvahelise poliitika mõjudele.

Paketis sisalduvad turukorralduse meetmed, nagu näiteks lõssipulbri ja või sekkumiskokkuostu mahtude suurendamine ning sealiha eraldustamismeetme taasavamine,  aitavad loodetavasti kaasa üldisele turuolukorra paranemisele. Piimatootmise ajutist ja vabatahtlikku vähendamist soodustavate meetmete rakendamise realistlikkust ja mõjusid on hetkel keeruline hinnata, tähendas ta.

Tagasi üles