Saksamaa ja Prantsusmaa blokeerisid eile Euroopa Liidu piirideta Schengeni ala laienemise Rumeeniale ja Bulgaariale, andes niiviisi ninanipsu ka viimaste poliitilistele liitlastele endises idablokis.
Saksa-Prantsuse tandem sulges uustulnukatele Schengeni ukse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii Rumeenia kui Bulgaaria olid teinud tööd liitumaks Schengeniga 2011. aasta kevadel. Paljude jaoks tundus ajakava ebarealistlik ja nii mõnigi liikmesriik kahtles, kas ühelegi neist ELi välispiiri usaldamine ikka mõistlik tegu oleks.
Euroliidu kahe raskeima rusika siseministrid matsid ülalmainitud ambitsiooni maha oma ühise kirjaga Euroopa Komisjonile, milles nimetasid aastaks 2011 seatud tähtaega «ennatlikuks».
«Meie meelest ei ole need kaks riiki täitnud kõiki Schengeniga liitumise kriteeriume,» seisab kirjas. «Kuna vajakajäämised on kõigile teada, oleks nendele läbi sõrmede vaatamine reaalsust eirav ja vastutustundetu.»
Seejärel tuuakse kirjas esile taotlejariikide kohtunike ja prokuröride nõrka taset, samuti jätkuvaid probleeme korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega.
Kuna Schengeniga liitumiseks on vajalik ELi liikmesriikide ühehäälne poliitiline nõusolek, tähendab Saksa-Prantsuse seisukoht uue ajakava koostamist, ütlesid diplomaadid.
Eriliseks pettumuseks on ülalmainitud liigutus Ungarile, mis 1. jaanuaril ELi eesistujaks saab ning oli lootnud asuda remontima «vanade» liikmesriikide nagu Prantsusmaa ja Saksamaa ning (peamiselt idapoolsete) uustulnukate murenevaid suhteid.
Pingetest räägib ka Prantsuse, Saksa ja Briti liidrite katse möödunudnädalasel tippkohtumisel ELi eelarvet külmutada – mis annaks ennekõike hoobi just Ida-Euroopa riikidele, mis Brüsseli regionaalarengufondidest kõige enam kasu saavad.
«Ungarlased olid seadnud Schengeniga liitumise prioriteediks ja kuigi nad on hinnanud šansse realistlikult, tuleb see neile ikka kui löök,» ütles üks diplomaat.
Schengeni ala, mis on nime saanud ühe Luksemburgi linna järgi, on olnud jõus alates aastast 1995 ja sinna kuulub tänase seisuga 25 Euroopa riiki, enamik millest on ELi liikmed. Suurbritannia ja Iirimaa sinna ei kuulu, küll aga on seal Šveits, Norra ja Island.
Debatiga kursis olevate inimeste sõnutsi ei muretse kirjas loetletud valupunktide, eriti just kohtunike ja prokuröride madala taseme pärast mitte üksnes Prantsusmaa ja Saksamaa.
Samas aga leitakse, et mängu on tulnud ka poliitilised faktorid. Prantsusmaa kardab mustlaste sissevoolu nii Rumeeniast kui Bulgaariast, kui piirid täiel määral avataks.
Euroopa Komisjon kritiseeris Prantsuse valitsust selle eest, et nad väidetavalt seadsid prioriteediks Rumeeniast pärit mustlaste laagrite lammutamise, kellest 8000 deporteeriti.
Vahejuhtum pingestas ajalooliste liitlastena tuntud Prantsusmaa ja Rumeenia vahelisi suhteid.
Saksamaa ütles, et on mures selle pärast, millist mõju nende kahe riigi Schengenisse astumine Euroopa migratsioonivoogudele võiks avaldada.
Rumeenia või Bulgaaria «kampa võtmine» avaks Türgi migrantidele maismaasilla Euroopa Liitu – kas siis otse Bulgaariasse või läbi aukliku Kreeka-Bulgaaria piiri.
Copyright The Financial Times Limited 2010.