Valitsus tahab spordikompensatsiooniks kehtestada 400 eurot aastas

Remo Holsmeri sõnul peaks sada eurot kvartalis võimaldama ettevõtjatel kompenseerida poole töötaja fitness- või jõusaali kuupiletist. Pildil jõusaal Viljandis.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Valitsus plaanib lubada ettevõtetel erisoodustusmaksu tasumata kompenseerida töötajate spordikulutusi 100 eurot kvartalis, ehk kokku 400 eurot aastas.

Eelnõu loogika alusel võiks tööandja erisoodustusmaksu vabalt kompenseerida spordikulutusi saja euro ulatuses ühes kvartalis, ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer BNSile.

Eelnõu peaks parlamenti jõudma juba kevadhooajal, lisas Holsmer.

Rahandusministeeriumi hinnangul võtaks spordikulude maksuvabastus sada eurot kvartalis riigieelarvest umbes 11 miljonit eurot aastas, eeldades, et seda soodustust hakkab kasutama kümme protsenti tööl käivatest inimestest.

Samuti peaks rahandusministeeriumi hinnangul tööandja rakendama piirmäära kvartalipõhiselt ja iga töötaja kohta. Maksuvabastust ei tohiks olla lubatud üle kanda tööandja teistele töötajatele ega teistesse arvestusperioodidesse.

Tööandja võiks rahandusministeeriumi hinnangul saada õiguse kompenseerida sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulud, milleks ei loeta sportimiseks vajaliku varustuse või inventari soetamist.

Senini kehtiva seaduse alusel loetakse tööandja poolne spordikompensatsioon erisoodustusmaksuga maksustatavaks, mistõttu lisandub kompenseeritud summale maksu tasumise kohustus, mis moodustab kogukulust kokku 39,85 protsenti.

Lätis maksustatakse töötajale antud rahaliselt hinnatavad hüved reeglina nagu töötasu.

Leedus konkreetset meedet töötajate tervise edendamiseks ei ole. Tööandja töötajale antud hüve, nagu tasuta meelelahutuse, vaba aja veetmise võimaluste, turismiga seotud kulutuste või tervise eest hoolitsemise maksustamise aluseks on tööandja kulu.

Soomes ei maksustata erisoodustusena tööandja poolt korraldatavaid puhkuse- või huvitegevusi, sealhulgas vautšereid kuni 400 euro ulatuses aastas, mille realiseerimisel saab töötaja valida, kas ta eelistab neid kasutada füüsilise või vaimse tervise eest hoolitsemiseks.

Tagasi üles