Ungari parlament kiitis heaks vastuolulise meediaseaduse, mille eesmärgiks olevat uudisorganisatsioonide järelevalve karmistamine ja kaasajastamine. Kriitikute meelest on ohus ajakirjandusvabadus.
Ungari pitsitab meediat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See, et Ungaris asutati meedianõukogu, millel on meelevald uut seadust eiravatele ringhäälinguorganisatsioonidele ja kirjastajatele suuri trahve määrata – näiteks selle eest, et kajastused pole piisavalt tasakaalus – on pannud häirekellad helisema nii kodus kui võõrsil.
Esmaspäeva õhtul protestisid Budapestis seaduse vastu ligikaudu 1500 üliõpilast. Parlamendis toimunud debatil viibinud opositsioonilise Lehet Mas a Politika partei liikmed olid aga oma suud kinni plaasterdanud.
Detsembri alguse poole ilmusid mitmed Ungari ajalehed seaduse vastu meelt avaldades tühjade esikaantega, tundes muret selle pärast, et reportereid võidakse hakata survestama oma allikaid nõukogule paljastama – ning seda väga ähmaste kriteeriumide alusel.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon OSCE hoiatas, et seadus omistab «vastloodud meedianõukogule väljaannete sisu reguleerimisel pretsedenditud volitused».
Valitsus aga kinnitab, et ajakirjandusvabadust ei ähvarda miski ning et meetmed sarnanevad täiel määral teiste Euroopa riikide analoogiliste regulatsioonidega.
Piinlik olukord tekkis Ungari jaoks väga ebamugaval hetkel, sest juba 1. jaanuaril on nende kord Euroopa Liidu eestistujaks hakata.
Lisaks on tsentraliseerivaid meetmeid Ungaris olnud juba terve jada.
Peaminister Viktor Orban, kes aprillis oma paremtsentristliku Fidesz parteiga võimule tuli, on kiirkorras võimu enda kätte krabama asunud – vähemalt nii ütlevad selle tegevuse kohta opositsioonipoliitikud.
Meediaseaduse arvustajad väidavad, et tegemist on ebaselge ja häguselt defineeritud dokumendiga, mida viieliikmeline nõukogu seetõttu kergesti kuritarvitama võib hakata.
Nõukogu liikmed on aga määratud ametisse tervelt üheksaks aastaks ja seal domineerivad valitsusesõbralikud isikud.
Meedianõukogul on õigus teostada uuringuid, mõista kohut ja määrata trahve kõigile väljaannetele ja ringhäälingutele, mis nende arusaamist mööda on kahjustanud «inimväärikust» või «solvanud» mõnda rahvust, kirikut või vähemust.
Copyright The Financial Times Limited 2010.