Aasta lõpus vähenes vabade töökohtade arv veerandi võrra

Enim kasvas mullu vabade ametikohtade arv finantssektoris. Pildil Swedbanki kontor Paides. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Statistikaameti teatel oli mullu neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ligi 6600 vaba ametikohta, 25,5 vähem kui varasemas kvartalis ja 8,4 protsenti vähem kui aasta tagasi.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli mullu viimases kvartalis 1,2 protsenti, 0,1 protsendipunkti vähem aasta varem.

Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli statistikaameti andmeil finants- ja kindlustustegevuses (2,7 protsenti) ning info- ja side tegevusalal (2,4 protsenti). Finants- ja kindlustustegevuses kasvas vabade ametikohtade arv ka mullu enim, võrreldes aasta varasema ajaga koguni kaks korda.

Kõige madalam (0,1 protsenti) oli vabade ametikohtade määr kolmel tegevusalal – põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal, mäetööstuses ja ehituses.

Ametikohtade koguarvus on nii vabade kui hõivatud ametikohtade osatähtsus kõige suurem töötlevas tööstuses (19 protsenti), hulgi- ja jaekaubanduses (16 protsenti) ning hariduses (10 protsenti).

Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju maakonnas koos Tallinnaga (1,6 protsenti) ja madalaim Hiiumaal (0,2 protsenti).

Vabadest ametikohtadest 71 protsenti oli era- ja 29 protsenti avalikus sektoris. Vabade ametikohtade määr oli avalikus sektoris 1,4 protsenti ning erasektoris 1,2 protsenti. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku) oli statistikaameti andmetel mullu eelviimases kvartalis 88 000 töötajat, 14,4 protsenti suurem kui eelmises kvartalis, kuid 0,9 protsenti väiksem kui aasta varem. Kõige enam kasvas tööjõu käive aastaga kinnisvaraalases tegevuses (46,2 protsenti) ning info- ja side tegevusalal (33 protsenti).