Riik, kus sisseränne ei ole probleem vaid lahendus (2)

Kadri Hansalu
, majandustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viis aastat tagasi hävitas maavärin Uus-Meremaa suuruselt teise linna Christchurchi keskusse, mis nüüdseks näeb välja kui hiiglaslik ehitusplats ning kus isegi kohvikud on valmistatud konteineritest. Riik otsib oma immigratsiooniameti kaudu linna ülesehitamiseks nii spetsialiste kui ka oskustöölisi koggu maailmast.
Viis aastat tagasi hävitas maavärin Uus-Meremaa suuruselt teise linna Christchurchi keskusse, mis nüüdseks näeb välja kui hiiglaslik ehitusplats ning kus isegi kohvikud on valmistatud konteineritest. Riik otsib oma immigratsiooniameti kaudu linna ülesehitamiseks nii spetsialiste kui ka oskustöölisi koggu maailmast. Foto: Xinhua/Scanpix

Ajal, mil Euroopa ägab põgenikeprobleemi käes, otsivad paljud riigid kõrgemalt kvalifitseeritud töökäsi suisa tikutulega taga. Eriti süstematiseeritud lähenemisega spetsialistide otsimisele kogu maailmast paistab silma saareriik Uus-Meremaa, mille Londoni immigatsioonigrupi juht Jeannie Melville tutvustab riigi strateegiat Tallinnas tänasel Eesti Tööandjate Keskliidu sisserändele keskenduval aastakonverentsil.

Kui Eestis on kritiseeritud isegi vähem kui aasta töötanud talentide värbamisega tegeleva «Work in Estonia» programmile kuluvat raha hulka, siis Uus-Meremaal on lisaks erinevatele sarnastele veebiportaalidele väljaspool kodumaad ka viis suuremat regionaalset kontorit: Shanghais, Mumbais, Bangkokis, Apias ja Londonis. Seal vaadatakse läbi soovijate viisaavaldusi, aga tegeldakse ka spetsialiseeritud tööjõu ligimeelitamisega.

Melville’i kirjeldusel vajab nelja miljoni elanikuga väikeriik sisserändajaid ja immigratsiooni peetakse riigi tulevase majanduskasvu üheks põhiveduriks. Kuna veerand Uus-Meremaal elavatest inimestest on sündinud välismaal, siis on ühiskond sisserännanutega harjunud. Eelmisel aastal asus riiki elama 62 000 inimest rohkem, kui sealt lahkus.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles