Tegevusloata krediidiandjad saavad siiski vanu laene edasi teenindada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu võttis 23. veebruaril vastu krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muudatuse, mille kohaselt saavad ilma krediidiandja tegevusloata laenumakseid vastu võtta need ettevõtjad, kes uusi laene enam väljastada ei soovi.
Seni kehtiv seadus kohustas kõiki tarbijakrediidi teenust osutavaid ettevõtteid taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba. Veebruari lõpus vastu võetud seadusemuudatuse eesmärk on leevendada nende ettevõtjate tegevust, kes alates 21. märtsist 2016 ei väljasta tarbijatele enam uusi laene. Need ettevõtjad võivad jätkata juba sõlmitud laenulepingute teenindamist kuni lepingute lõppemiseni ilma tegevusluba taotlemata.
Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Andre Nõmme hinnangul puudutab vastu võetud muudatus üsna mitmeid ettevõtjaid. «Krediidiandjatel, kes ei soovi tegevust jätkata, on nüüd võimalik leebematel tingimustel teenuse osutamisest väljuda, sest krediidiandjale tegevusloa nõude seadmise eesmärgiks on hõlmata eelkõige tarbijakrediiditurule spetsialiseerunud ettevõtjaid, kes jätkavad uute laenude väljastamist oma majandustegevuse käigus ka tulevikus,» rääkis Nõmm.
Krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) jõustus 29. märtsil 2015. Krediidiandja või -vahendaja, kes on asutatud ja tegutsenud enne KAVSi jõustumist, peab taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusloa ning viima oma tegevuse ja dokumendid seaduses sätestatuga vastavusse 21. märtsiks 2016.