Padar: valitsus leidis napi tasakaalu

Ивари Падар.

FOTO: Liis Treimann

Rahandusminister Ivari Padar ütles pärast 2009. aasta eelarve vastuvõtmist valitsuses, et tal on hea meel, et vaatamata kitsamatele eelarve raamidele, on valitsus leidnud napi tasakaalu kokkuhoiu, tulude suurendamise ja vajalike kulutuste vahel.


«Selge, et arvestades muutunud majandusolusid, on tulnud eelarve koostamise käigus langetada ka mõningaid ebapopulaarseid otsuseid nii maksude kui toetuste ärajätmise osas,» lausus Padar.



Rahandusministri sõnul on järgmise aasta eelarve prioriteetideks inimeste turvatunne ning haridus. Valitsuse prioriteedid kajastuvad osaliselt ka selles, milliste ministeeriumide tegevuskulusid vähendati kõige vähem ehk kaitseministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning siseministeeriumi kuludes.


Suurim eelarve kogukasv ootab järgmisel aastal ees kaitseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi.

«Valitsuse üks eelarve prioriteetidest on kahtlemata Euroopa Liidu toetuste maksimaalne ärakasutamine. ELi toetuste mahu suurenemise arvelt kasvab suures osas ka järgmise aasta eelarve,» lausus Padar. Kokku kavandatakse järgmisel aastal projektidesse suunata 14 miljardi krooni ulatuses Euroopa Liidu toetusi koos riigipoolse kaasfinantseerimisega.

«Oluline on, et järgmise aasta valitsussektori eelarve on koostatud tasakaalu eesmärki silmas pidades, millega liigume kindlamalt ka euro kasutuselevõtu suunas. Olen veendunud, et valminud eelarve on Eesti riigi arengu mõttes hetkel parim kompromiss,» lisas Padar.

Sarnaselt eelnevate aastatega on riigieelarve koostamisel võetud eesmärgiks vähemalt tasakaalus valitsussektori eelarvepositsioon. See tähendab, et riigieelarve kavandamisel on arvestatud kõigi valitsussektorisse kuuluvate institutsioonide, sh kohalike omavalitsuste ning avalik-õiguslike institutsioonide, eelarveplaane.
Valitsussektori, mitte riigieelarve tasakaalu, arvestatakse ka eurole ülemineku valmiduse hindamisel.

2009. aasta eelarve koostamise aluseks on mais heaks kiidetud riigi elarvestrateegia ning valitsuskabineti nõupidamiste täiendavad otsused. Riigieelarve eelnõu anti täna üle ka riigikogule.

Tagasi üles