Siililegi selgeks: mis ootab ees Eesti taksondust

Taksod Tallinnas

FOTO: Erik Prozes

Riigikogu võimuerakonnad algatasid eile riigikogus Eesti taksondust puudutavate seadusesätete olulise muutmise, toome välja mõningad  olulisemad ja praktilisemad teemad, mis eelnõu praeguse versiooni kohaselt selles valdkonnas juhtuma hakkab.

1. On taksod ja on kokkuleppevedajad

Ühistranspordiseadus proovib teha väga selget erinevust taksodel, kokkuleppevedudel ja juhuvedudel. Nende teenuste sisu on jätkuvalt täpselt sama: sõitjatevedu punktist A punkti B kuni üheksakohalise sõidukiga. Ent kokkuleppevedusid eristab teistest see, et neid ei loeta enam ühistranspordiks, kokkuleppeid nende pakkumiseks tohib sõlmida vaid läbi mobiili- või veebirakenduse ja neid tohib pakkuda vaid ilma taksotunnusteta sõiduk. See kõik omakorda tähendab, et kokkuleppevedu ei tohi alustada näiteks sadamast, lennujaamast või ööklubi eest tänavalt kedagi peale võttes. Taksosid võib muidugi samuti jätkuvalt ka läbi rakenduse tellida. Erinevus ühistranspordiks loetavate juhuvedude ja kokkuleppevedude vahel on aga kirjelduste põhjal sisuliselt olematu, nähtavasti on erinevus selles, et juhuvedusid ei tohi kokku leppida läbi kokkuleppevedude operaatori ja juhuvedajal tuleb sõidukokkuleppe sõlmimiseks leida muid lahendusi.

tehnika.postimees.ee kommentaar. Lugejal võib tekkida küsimus, et kui teenus on täpselt sama ja nagu allpool selgub, siis ka esitatavad nõuded vägagi sarnased, siis milleks üldse taksodel, juhuvedudel ja kokkuleppevedudel vahet teha? Küsimus on tõenäoliselt vaid selles, kuidas hoida elus ja toita nii uusi kui vanu ärimudeleid ning kuidas säästa nn uue aja mudeleid karmidest Euroopa Liidu nõuetest ja bürokraatiast - autod ja juhid pakuvad tarbijaile ikka täpselt samasugust transporditeenust.

2. Kokkuleppevedajaga võib sõit võtta kauem aega

Kuna kogu käesoleva eelnõu eesmärk on välistada kokkuleppevedu kui ühistranspordi üks osa, siis ei laiene kokkuleppevedajatele ka ühistranspordile liikluses toodud eelised. Tallinnas näiteks on neil keelatud kasutada sõiduks ühistranspordiradasid - see võib tipptundidel saada oluliseks liikumiskiiruse piduriks näiteks kesklinna Viimsit ja Õismäed ühendavatel teedel.

3. Eraisikust kokkuleppevedajalt ei saa arvet, puudub tarbijakaitse abi

Füüsilisest isikut kokkuleppeveoteenuse pakkuja puhul peavad sõitjad arvestama, et sõitaje õiguste kaitse on piiratud  - ei rakendu  tarbijakaitseseadus ja  sõidu eest ei saa raamatupidamise seaduse kohast arvet. Kõik kokkuleppeveo ja selle tingimused lepivad kokkuleppeveo teostaja ja sõitja kokku nendevahelises suulises kokkuleppes ning probleemide korral tuleb lahendust otsida võlaõigusseadusest. Seega peab kokkuleppeveo puhul sõitja arvestama, et riiklikult ei ole kokkuleppevedudele nõudeid ette nähtud. Füüsilise isik puhul on siiski nõutud täidetud tellimuse kokkuvõtte esitamine.

tehnika.postimees.ee kommentaar: vältimaks probleeme, on kokkuleppevedude operaatorid lubanud pakkuda lahendust, kus äriühinguist suurklientidele ei kuvata füüsilisest isikust kokkuleppevedajaid (va FIE-d) tellimisäpis üldse. Füüsilisest isikust kokkuleppevedajad peavad iseenesestmõistetavalt arvestama, et selline töö ei paku neile sotsiaalseid tagatisi - näiteks ravikindlustust ja riiklikke pensionimakseid. Murede korral on klientidel alati õigus pöörduda kokkuleppevedude operaatorite (Taxify, Uber jt) poole, kuid eelnevalt tasuks end kurssi viia, milliseid kohustusi need on sõitjate ees võtnud.

4. Kokkuleppeveo tellimisel näeb palju rohkem infot

Seaduse jõustumisel peavad kokkuleppevedusid vahendavad rakendused kuvama praegusega võrreldes palju rohkem infot:

  • kokkuleppeveo teostaja ja kokkuleppevedu teostava juhi nime ning sõiduki registreerimismärgi. Nende abil saab kindlaks teha, kas teenuse pakkuja on juriidiline või füüsiline isik ja kontrollida maanteeameti kodulehelt tehnoülevaatuse ja liikluskindlustuse olemasolu).
  • kokkuleppeveo tasu arvutamise meetod. Kuvada tuleb kõik tasud, mis veoga kaasnevad, et vältida ootamatuid lisatasusid. Seega peavad kajastatud olema sõidualustustasu, kilomeetri hind, seisutasu vm tasud, mis konkreetse veoga kaasnevad. Seega on kerge välja arutada ligikaudne veo lõpphind.
  • Juba tellimisel tuleb sõitjale kuvada kokkuleppeveo koguhind, kui tellimisel määratakse veo lõpp-punkt. Kui elektrooniline kokkuleppevedude süsteem võimaldab ka lõpp-punkti määramist, siis peab süsteem enne veo tellimist arvutama välja ka veo koguhinna lähtuvalt eelmises punktis toodud tasu arvutamise meetodist.
  • Kindlasti peab olema võimalik sõidu eest tasuda elektrooniliselt läbi kokkuleppeveosüsteemi, kuid lubatud on ka sularaha ja mittesularahalised maksevahendid. Näiteks sõitja registreerib ennast süsteemi operaatori juures püsikliendiks, annab oma pangaandmed ning tasumine toimub süsteemi operaatori ja sõitja vahel.
  • Peab olema selgelt võimalik vahet teha, kas tellitakse riiklikult registreeritud taksot või võlaõiguslikku kokkuleppevedu.

5. Taksojuhtide bürokraatiakoorem väheneb

Taksojuhtidel kaob vajadus omada tulevikus sõidukikaarti, füüsilisest isikust ettevõtjatena taksoveo teenust ise osutavad juhid ei pea omama tegevusluba, taksoveo teeninduspiirkonna nõuded kaovad ja läbida tule seniseid kohustuslikke regulaarseid ametikoolitusi. Nende koolituste läbimist ei nõuta enam seadusega, taksoettevõte võib neid oma palgal olevatele juhtidele loomulikult edasi korraldada.

6. Taksomeetrit asendab rakendus, mis kasutab Google Maps'i

Kokkuleppevedudel saab tõenäoliselt puuduma seisutasu, kuna tasumine toimub Google'i vms kaardirakenduse GPS'i andmete alusel. Taksodes jääb taksomeeter alles.

7. Karistamatuse kohustus kehtib ka kokkuleppevedajatele

Eelnõus on kokku pandud säte, mille kohaselt peetakse sarnaselt taksojuhtidele ka kokkulepeveo teostaja mainet heaks, kui teda ei ole kriminaalkorras karistatud ja teda ei ole väärteo- ega kriminaalkorras karistatud joobes juhtimisega seoses. Mainet loetakse heaks ka juhul, kui kokkuleppeveo teostajat või teenindajakaardi omajat on nende õigusrikkumiste eest karistatud, kuid ettevõttesisese menetluse tulemusel leitakse, et konkreetsel juhul tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne.

Maksu- ja tolliameti andmetel oli 2015. aasta augustis majandustegevuse registris 2163 kehtiva taksoveo tegevusloaga isikut, neist 1868 olid FIE'd.

Loe eelnõu ja selle seletuskirja täispikkuses siit. Eelnõu algatajad loodavad seaduse jõustumist hiljemalt jaanipäevaks.

tehnika.postimees.ee kommetaar: ees on ootamas huvitavad ajad, tõenäoliselt toovad uuendused kaasa ka pöördelise arengu ka tehnoloogiates, mis võimaldavad hetkega autodele tekitada taksotunnused ja need sealt siis taas eemaldada - üks tubli taksojuht tahab ausalt teenida kõiki kaasaja võimalusi kasutades.

Tagasi üles
Back