Schengeni lagunemine läheks maksma kuni 1,4 triljonit eurot

Politseinik Taani-Rootsi piiril dokumente kontrollimas.

FOTO: NILS MEILVANG/AFP

Schengeni ruumi kadumine ehk passikontrolli taastamine piiridel läheks riikidele maksma kuni 1,4 miljardit eurot, selgub Bertelsmanni fondi täna avaldatud uuringust.

Halvima stsenaariumi kohaselt, mille järgi kerkib imporditud kauba hind kolm protsenti, läheks see aastatel 2016-2024 Saksamaale maksma 235 miljardit eurot ning Prantsusmaale 244 miljardit eurot, vahendab Reuters.

Parima stsenaariumi kohaselt, kus imporditud kauba hind kerkib ühe protsenti, läheks Schengeni lagunemine Euroopa Liidule järgmise kümnendi jooksul maksma 470 miljardit eurot. Halvema stsenaariumi korral on kulu 1,4 miljardit eurot ehk kümme protsenti SKPst.

Schengeni ala loodi üle 30 aasta tagasi ning sellel on praegu 26 liikmesriiki. Ent rändekriis on pannud ka dokumentideta reisimise surve alla. Mitmed riigid on oma piiridel dokumentide kontrolli taastanud, mis on tekitanud küsimuse Schengeni leppe elujõu kohta.

Saksamaa siseminister Thoas de Maiziere sõnas pühapäeval sealsele rahvusringräälingule, et Schengeni ruumi kokku varisemise vältimiseks tuleb kahe nädala jooksul lahendus leida.

Lisaks sellele, et tegu on ssümboolselt suure langusega Euroopa Liidu jaoks, tähendaks see ka transpordiaegade pikenemist, mis kergitab kaupade hindu nii ettevõtetele kui lõpptarbijatele.

Schengeni lõpp tähendaks ka teiste riikide kulutuste suurenemist – USA ja Hiina puhul oleks see vastavalt 91 ja 280 miljardit eurot järgmise kümnendi jooksul. 

Tagasi üles