Advokaat: saneerimise edukalt läbinud ettevõtteid võiks eksootiliseks nimetada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tere juht Oliver Kruuda.
Tere juht Oliver Kruuda. Foto: Jaanus Lensment

Eile kuulutas kohus välja Oliver Kruuda piimatööstuse Tere saneerimismenetluse. Saneerimine ehk maksejõuetuse piiril oleva ettevõtte päästmistest vaid üks protsent jõuab eduka lõpuni, ütles advokaadibüroo Raidla Ellex partner, vandeadvokaat Toomas Vaher, kes on võlausaldajaid esindanud nii Väätsa Agro, Lõuna Pargi kui ka Q Vara juhtumites. 

Lihtsas keeles lahtiseletatuna on saneerimismenetlus kriisi jõudnud ettevõtja ehk maksejõuetuse piiri peal kõlkuva ettevõtja päästmise üks võimalus, mis on mõeldud kasutamiseks selles faasis, kui ettevõte ei ole veel muutnud püsivalt maksejõuetuks ehk et ta ei ole veel pankrotiseisus.

«Selle menetluse idee seisneb peamiselt selles, et kui ettevõte õnnestub käigus hoida ja tema äriplaani vastavalt kriisile kohandada, siis võlausaldajad saavad oma rahast rohkem tagasi, kui nad saaksid täieliku «põhjamineku» korral ja kui hästi läheb, siis ka ettevõtja jääb ellu,» selgitas Vaher.

Ta leidis, et seega peaks olema mõlemapoolne huvi, et võlausaldajad kas annaksid ajapikendust või vähendaksid nõudeid (näiteks viiviste või intresside mahakirjutamise näol), et anda võlgnikule võimalus kehvast olukorrast välja tulla ja ülejäänud võlad ära maksta. Saneerimisseadus näeb ette, kuidas taoline menetlus peaks kohtu abil toimuma, et huve vastastikku tasakaalustada.

«Kohtuliku saneerimismenetluse idee on paberil ilus, kuid praktikas see enamasti ei tööta. Peamine põhjus on selles, et saneerimismenetlust üritatakse rakendada siis, kui tegelikult on juba liiga hilja (püsiv maksejõuetus on muutnud vältimatuks) või on tegemist olemuselt mittesaneeritava ettevõttega (näites polegi jooksvat majandustegevust, lihtsalt ei suudeta võlgu tagasi maksta ja varast ei piisa),» sõnas Vaher, tuues välja, et teine põhjus on see, et saneerimisavalduse kohtule esitamise tegelik eesmärk võib olla pankrotimenetluse edasilükkamine ja saneerimiskava on selleks sobiv kamuflaaž. «On olnud ka juhtumeid, kus saneerimiskava on nii kirjutatud, et sellel on lausa kelmuse lõhn juures,» ütles ta.

Ta ütles, et tal ei ole viimase aja statistilisi andmeid, kui palju saneerimisavaldustest kohe kohtu poolt tagasi lükatakse, kui palju võetakse menetlusse, kuid ei jõua saneerimiskava kinnitamiseni, kui palju kinnitatud saneerimiskavasid tühistatakse ja kui palju pidama jäänud saneerimiskavasid on reaalselt õnnestunud lõpuni täita. Igas eelnevalt loetletud etapis kukub ära suur osa saneerimisavalduse teinud ettevõtjatest.

«Päris lõpuni ehk eduka saneerimisprotsessi läbimiseni reeglina ei jõutagi. Saneerimisavaldused tavaliselt lõpevad kas sellega, et kuulutatakse siiski välja ettevõtja pankrot või siis teine võimalus on, et saneerimismenetlus (ja tihti sellega seotud vaidlused) lõpetatakse kokkuleppel ära ja leitakse kohtuväline lahendus,» ütles ta.

Edukaid saneerimismenetlusi, mis tõesti saneerimisseaduse mõttes kogu formaalse menetluse edukalt läbi teevad, on mõned üksikud erandid, mis on nii haruldased, et neid võiks lausa eksootilisteks nimetada - räägime suurusjärgust arvatavasti alla ühe protsendi kõikidest kohtule esitatud saneerimisavaldustest.

«Meie praktika pinnalt võin öelda, et kõige edukamad saneerimised on need, mis ei ole saneerimisseaduse mõttes saneerimised - ehk need, mis on tehtud ilma formaalse saneerimisavalduseta ja ilma kohut ning saneerimisnõustajat asjasse segamata,» ütles Vaher.

Kohtulik saneerimismenetlus võib ise olla ettevõtja riske niipalju suurendav faktor, et see kutsub esile pankrotistumise. Seega oleks seda mõistlikum vältida. Õnnestunud saneerimine eeldab õigeaegset probleemi tunnistamist ettevõtja poolt, juhtimisvõimekust kriisist väljatulekuks ning usalduslikku ja head koostööd võlausaldajate ja võlgnike vahel. «Seda viimast ei ole reeglina võimalik saavutada nö. vägisi ja vastu tahtmist, isegi mitte kohtu sunnijõu abil,» nentis ta.

Eelnev ei tähenda, et saneerimismenetlus kui selline oleks täiesti mõttetu. Selle juures on mitu positiivset aspekti. «Esiteks, saneerimismenetluse võimalus on üheks suunavaks asjaoluks, mis ka kohtuväliste kokkulepete sünnile tugevalt kaasa aitab. Teiseks, positiivne on ju ka see, kui kasvõi paar ettevõtet õnnestub eduka saneerimisega kriisist päästa,» ütles Vaher. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles