Eesti jääb riigihangete seaduse muutmisega hiljaks Artiklit on parandatud

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Agris Peedu.

FOTO: Liis Treimann

 Euroopa Komisjon näeb ette, et Eesti muudab 18. aprilliks riigihangete seadust, ent tõenäoliselt jääb Eesti sellega hiljaks.

Sarnaselt teiste liikmesriikidega oleme pidevas kontaktis Euroopa Komisjoniga, et anda ülevaadet direktiivide ülevõtmisest. «Saame kinnitada, et võrreldes teiste liikmesriikidega ei ole me direktiivide ülevõtmisel ajaliselt kehvemas positsioonis,» sõnas rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Agris Peedu.

Praegu on eelnõu kooskõlastamisel justiitsministeeriumis ning peale seda võib edasi liikuda valitsusse. «Loodame selle valitsusele esitada lähiajal,» ütles ta. Sellest oleneb ka see, kui palju me hilineme. 

Ta selgitas, et riigihangete seaduse eelnõuga võetakse üle kolm uut riigihangete direktiivi (nn klassikaline hankedirektiiv, võrgustiku hankija direktiiv ja kontsessioonide direktiiv).

Muude asjade hulgas suureneb näiteks riigihanke piirmäär seniselt 40 000 eurolt 60 000 eurole. 

Eelnõu eesmärk on kaasajastada riigihangete korraldust ja muuta see paindlikumaks, vähendada halduskoormust, ühtlustada piirmäärasid ning alla rahvusvahelise piirmäära jäävate riigihangete nõudeid. «Muudatustega lüheneb riigihanke korraldamise aeg ning lisandub innovatsiooni toetav hankemenetluse liik,» selgitas Peedu teisi muutusi.

Eelnõu väljatöötamine algas 2014. aastal, mil koostöös huvigruppidega koostati riigihangete seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. Mais 2015 esitas rahandusministeerium riigihangete seaduse eelnõu suurele kooskõlastusringile ning arvamuse avaldamiseks 54 organisatsioonile.

«Oleme väga tänulikud koostööd teinud huvigruppidele, kes on aktiivselt eelnõu koostamisse panustanud,» tähendas Peedu.

Tagasi üles