Eksperdid: laenamine turgutaks kodumaist tarbimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majanduse edasine kosumine on takerdunud väikse kodumaiste tarbimise taha, mida aitaks hoogustada laenude kasv.
Majandusteadlase Andres Arraku sõnul sisenõudluse taastumine on majandusele väga oluline oluline. «Reegel on, et headel aegadel tuleb säästa ja kehvadel aegadel laenata, et uut raha ringlusesse lasta,» täheldas Arrak.
See, et paar kvartalit on majandus olnud tõusutrendis ei tähenda Arraku sõnul seda, et halvad ajad on lõplikult möödas. Eestis laenati aga headel aegadel palju ning nüüd on inimesed laenamise suhtes muutund ettevaatlikuks.
«Headel aegadel toimunud laenuralli maksab kurjasti kätte 2005-2009 aga kasvas laenupuportfell igal aastal mitukümmend protsenti. Inimesi, kellel on kindel sissetulek ja võiksid laenu võtta, ei ole lihtsalt kusagilt peale tulemas,» sõnas Arrak.
Vaba raha, mis perel toidust, liisingutest ja maksetest üle jääb võiks olla sissetulekutest umbes veerand. Kui perel on aga võetud 30. aastaks kodulaen ja sellele lisaks autoliising, siis on see Arraku sõnul väga keeruline. «Arvan aga, et 90 protsenti peredest elab tegelikult palgapäevast palgapäevani,» nentis majandusteadlane.
Eesti konjunktuuriinstituudi juhtiva teaduri Leev Kuuma sõnul on viimastel kuudel langenud tarbija kindlustunne. See omakorda soodustab säästmist ja vähendab inimeste soovi laenu võtta. Suurem säästmine ja väiksem laenamine pärsivad kodumaist tarbimist.