Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Metssigade küttimismaht on peaaegu täidetud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Katkust puutumata jäänud emistelt on kevadel tulemas perelisa vahvate triibikute näol. Loodetavasti saab nendest täiendus kurja tõve poolt hõrendatud metsseapopulatsioonile. | FOTO: Sille Annuk

Jahiseltsid on veterinaar- ja toiduametile (VTA) esitanud taotlusi 620 jaanuaris kütitud metsseaemise eest kompensatsiooni saamiseks. Jaanuarist rakendunud emiste küttimise kompenseerimise meede on kütitud emiste osakaalu küttimisstruktuuris oluliselt tõstnud. Emiste küttimine on vajalik seakatku leviku peatamiseks.

«Eestis seakasvatuse kui majandusharu säilitamiseks tuleb peatada seakatku levik metsas,» ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. «Emiste küttimine on selleks üks tõhusamaid meetmeid.»

Sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks metssigade populatsioonis hakkas VTA alates jaanuarist maksma jahimeestele kompensatsiooni emiste küttimise eest kuni 100 eurot kütitud looma kohta. Emiste küttimise kompenseerimine on osa Baltimaade ja Poola ühisest seakatku tõrjekavast, mille kulud katab 75 protsendi ulatuses Euroopa Komisjon. Jaanuarikuu jooksul kütiti kokku 830 metsseaemist, mis on üle kahe korra rohkem kui möödunud detsembris (361), kompensatsiooni taotleti 620 metsseaemise küttimise eest.

Keskkonnaameti (KeA) andmetel on jahimehed metsas leviva sigade Aafrika katku tõkestamiseks küttinud 1. veebruari seisuga 27 293 metssiga, mis on 92 protsenti määratud küttimismahust.

Keskkonnaameti peadirektori Andres Onemari sõnul on lisaks küttimismahtude täitmisele oluline kinni pidada ka küttimisstruktuurist. «Hoolimata lumevähesusest on jahimehed Keskkonnaameti poolt kehtestatud küttimismahtude täitmisele üsna lähedal. Ka tabatud loomade sooline ja vanuseline struktuur on kujunenud eesmärgile lähedaseks,» ütles Onemar. «Oluline on jätkata intensiivse küttimisega seal, kus metssigade asustustihedus on jätkuvalt kõrge. Järgmise jahihooaja küttimisülesanded selguvad kogutud andmete, metssigade seire ja kokkuvõtte analüüsi alusel.»

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu kinnitusel teevad jahimehed omalt poolt kõik, et riigi poolt seatud eesmärke täita. «Emiste suurendatud küttimine on üks osa kehtestatud küttimisstruktuurist. See on eriolukorra meede, mis tavaolukorras kõne alla ei tuleks, kuid on vajalik metsas leviva katku peatamiseks. Seepärast saab iga jahimees ise otsustada, kas tema selles osaleb,» ütles Korts.

Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab keskkonnaamet koostöös keskkonnaagentuuri, keskkonnainspektsiooni ning veterinaar- ja toiduametiga.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Tagasi üles