Uut tüüpi antennid võimaldavad ülikiiret traadita internetiühendust
15. detsember 2010, 15:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Plasmat kasutavad antennid võimaldavad kasutusele võtta ülikiire andmeedastusega traadita võrgud, vahendab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.ee NewScientisti.
Enne hommikul kodust lahkumist laeb sinu nutitelefon alla teleseriaali viimase osa.
Sõit tööle on vaatamata udule lihtne, sest autos on radar ning arukas tarkvara, mis automaatselt juhib sind mööda liiklusummikutest, et jõuda õigeks ajaks kohale esitlusele, kus sinu tahvelarvutisse edastatakse reaalajas veatult kõrglahutusega video.
Tänu uut tüüpi antennile, mis kasutab ainult elektronidest koosnevat plasmat, ei pruugi see olla kauge tulevik.
Sellise antenni kasutamine võimaldab kiiremat traadita sidet ja miniatuursete radarite kasutamist autodes.
Praegu kasutusel olevad kõrgsagedusega raadiolaineid edastavad suundantennid vajavad kalleid materjale ja äärmist täpsust.
Uus antenn, mida kutsutakse plasma-räni antenniks (PSiAN), tugineb olemasolevate ränikiipide jaoks loodud odavale tootmistehnoloogiale.
Selle arendajaks on Suurbritannias Winchesteris asuv ettevõte Plasma Antennas.
PSiAN koosneb ränikiibil paiknevatest tuhandetest dioodidest. Aktiveerituna genereerib iga diood elektronide pilve ehk plasma, mille läbimõõt on umbes 0,1 millimeetrit.
Piisavalt suure elektronide tiheduse korral peegeldab iga pilv kõrgsagedusega raadiolaineid nagu peegel.
Sellised antennid on ülikiirete traadita internetiühenduste puhul vajalikud, sest nad suudavad edastada kõrgetel sagedustel raadiolainete voogu, mis tavaliste antennide kasutamise korral kiiresti hajuks.
Plasmaantenne on kahte tüüpi: pooljuht- ehk tahked antennid nagu PSiAN ja ioniseeritud gaasi kasutavad antennid.
Mõlemad sobivad järgmise põlvkonna siseruumides kasutatava suure kiirusega traadita andmeedastuse jaoks. Tahked antennid on siiski eelistatumad, sest nad on kompaktsed ning neil puuduvad liikuvad osad.
See muudab nende kasutamise atraktiivseks uue põlvkonna ülikiire WiFi juures, mida tuntakse ka WiGig’i nime all.
Praeguse WiFi kiiruse laeks on 54 megabitti andmeedastust sekundis. Eeldatakse, et WiGig’i standard saab olema 1-7 gigabitti sekundis, mis on piisavalt kiire, et teleprogramm paari sekundiga alla laadida.
Lisaks WiFi kiiremaks muutmisele võimaldavad plasmaantennid autode puhul kasutusele võtta ka odavad miniatuursed radarisüsteemid, mis aitavad juhtidel kokkupõrkeid vältida.
Radarite millimeetrised lainepikkused võimaldavad «näha» läbi udu ja vihma ning teise antennikomplekti abil võib samal ajal jälgida reaalajas liiklus- ja maanteeinfot.