Kriis on sajad eestimaalased kodust ilma jätnud
15. detsember 2010, 13:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sajad pankadest kodulaenu võtnud inimesed on alates 2008. aasta algusest, kui majanduskriis Eestit tabas, eluasemest ilma jäänud, sest pole suutnud laenumakseid tasuda.
Swedbank on 2008. aasta algusest saati enampakkumisel müünud rohkem kui paarisaja kodulaenuvõlglase tagatisvara. «Kinnisvarast või senisest eluasemest on tulnud reeglina loobuda näiteks inimestel, kes ise oma probleemi lahendamise vastu huvi ei tunne - on neid, kes ei vasta kõnedele, vahetavad oma telefoninumbri ja/või ei vasta ka posti teel saadetud teadetele,» ütles Swedbanki eluasemelaenude osakonna juhataja Anne Pärgma. «On ette tulnud ka juhtumeid, kus inimene vahetab elukohta või lahkub Eestist sootuks ega tunne võetud kohustuse vastu enam huvi. Sel juhul ei saa pank tõepoolest teha muud, kui kasutada äärmuslikke meetmeid, mis võivad lõpuks viia ka elukoha sundmüügini.»
SEB panga eraisikulaenude suuna äriarendusjuht Triin Messimas ütles eelmisel kuul, et viimase 2,5 aasta jooksul on kodulaenuvõlglaste tagatisvara sundmüükide koguarv jäänud alla saja. «Sundmüük oli panga jaoks sundkäik siis, kui koostöö laenuvõtjaga puudus ning laen oli pikalt võlgnevuses,» märkis Messimas. «Tüüpiliselt ei jõua sundmüüki inimese esmane eluase, vaid suvila, väljarentimiseks soetatud korter vms kinnisvara,» lisas ta.
Sampo pank müüs selle kommunikatsioonispetsialisti Tõnu Talinurme sõnul tänavu 10 kuu jooksul 50 ja mullu 40 kodulaenuvõlglase tagatisvara. 2008. aasta müükide arvu pank ei avaldanud. Nordea pank aga ei soostunud avaldama mingeid andmeid eluasemelaenuvõlglaste tagatisvara müükide arvu kohta viimaste aastatel.
Enamiku pankade suud jäid lukku küsimuses, kas kodukaotuste tipp on nüüdseks möödas. Vaid SEB märkis, et makseraskustes klientide arv on sellel aastal vähenenud.