Kriis: välismaalasel on lihtne Eestis mustalt töötada

Laura Raus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
OSKA ehituse uuringu järgi on tuleviku töökohtade täitmiseks vaja rohkem õpetada konstruktsioonide ehitajaid ning veevärgi ja hoone tehnosüsteemide lukkseppasid. Ehitajad ja ehitusplats. Pilt on illustratiivne.
OSKA ehituse uuringu järgi on tuleviku töökohtade täitmiseks vaja rohkem õpetada konstruktsioonide ehitajaid ning veevärgi ja hoone tehnosüsteemide lukkseppasid. Ehitajad ja ehitusplats. Pilt on illustratiivne. Foto: Toomas Huik

Ettevõtjate sõnul on välismaalasel lihtne tulla Eestisse turismiviisaga ja siin mustalt töötada, ütles tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis.


«Meil oli eelmisel nädalal seminar sel teemal ja mitu firmat tõstatasid selle teema,» rääkis Kriis. «Ütlesid, et ei ole mingi probleem tulla Eestisse n-ö turismiviisaga ja siin mustalt töötada.»

«Neid viisasid antakse ju võrdlemisi lihtsalt täna,» märkis Kriis.

Ennekõike on on tööandjate keskliidule tulnud signaale illegaalse võõrtööjõu kasutamisest ehitussektoris. «Tõenäoliselt ida poolt piiri nad tulevad,» ütles Kriis ebaseaduslike välistöötajate rahvuse kohta.

Tööandjate keskliit tegi eelmisel nädalal ettepaneku kaotada välismaalaste seadusest nõue, et võõrööjõule ehk ELi väliste riikide kodanikele tuleb maksta vähemalt 1,24 kordset Eesti keskmist brutopalka. Keskliidu arvates on see nõue põhjendamatu ja tuleks asendada ainult tööandja kohustusega tõendada, et kohalikul tööjõuturul pole ettevõtte vajadusteks sobivaid töötajaid leida.

«See ettepanek puudutab lühiajalist, kuni 6-kuulist töötamist ja see ei tähenda, et peaks hakkama massiliselt tööjõudu [välismaalt] tooma,» selgitas Kriis. Tema sõnul on vajadus ajutise võõrtööjõu järele suur ennekõike tööstuses ja ehituses. «Sest ikka väga palju on läinud nendest sektoritest inimesi tööle välisriikidesse ja neis on tekkinud oskustööliste põud,» põhjendas Kriis.

«Pikaajaliste töötute ümberõpetamisse lühiajalise tööjõuvajadusega firmad ei hakka ju ressurssi panema. See võtaks ise sama palju aega kui projekt, milleks tööjõudu soovitakse,» selgitas ta, miks ei saa lootma jääda, et Eesti töötute armee kõik siinsed vabad töökohad täidab.

Enamikus Euroopa Liidu riikides Kriisi sõnul sellist tööjõu nappuse probleemi pole, kuna ELi siseselt on piirangud tööjõu liikumisele üldiselt keelatud ja nii on võimalik hõlpsasti võtta inimesi tööle madalama palgatasemega liikmesriikidest. Eesti on aga üks madalama sissetulekute tasemega maid ELis. «Kust me Eestis peaks seda tööjõudu võtma, kui oma töötajad töötavad seal [jõukamates riikides]?» tõstatas Kriis küsimuse. «Palka ei ole ju võimalik siin kohe tõsta sellisele tasemele nagu mujal Euroopas.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles