Toomas Lepp: Silvennoise liitumine TV3-ga on märk kanali täielikust ummikust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise reede üllatusuudis Soome kommertskanali Nelonen programmijuhi Mikko Silvennoise liitumisest TV3-ga paneb teletegija Toomas Leppa küsima, kas TV3 suudab nüüd vaadatavuse pähkli katki hammustada.
TV3 seis teleturul on praegu nõrgapoolne. Terve sügise jooksul on olnud vaid mõni nädal, kui kanali üksikud saated on üldse pääsenud vaadatavuse esikümnesse, rääkimata konkureerimisest esimeste kohtade eest Kanal 2 ja ETVga.
TV3 tegejuht Priit Leito sõnas reedel, et talle ei meenu ühtegi varasemat juhtu, et sedavõrd kõva oma ala proff, nagu Silvennoinen, Skandinaaviast Eestisse oleks liikunud.
Silvennoinen (35) püüab oma sõnul tuua TV3 kui telekanalit vaatajatele veel lähemale ja panna koostöös parimate kohalike teletegijatega telemaagia toimima. Soome meedia teatel otsib Soome telemees praegu Tallinna sobilikku üürikorterit.
Toomas Lepp, tunnete hästi telemaastikku. Olete olnud TV3 programmijuht ja ETV juht. Mida võib uudisest Silvennoise liitumisest TV3ga välja lugeda?
See näitab seda, et TV3 on täielikus ummikus. Samuti seda, et eestikeelse tõlkega kanalite lisandudes (Fox, Life, Sony Entertainment, National Geographic jt) ei jätku niivõrd paljude kanalite majandamiseks Eesti turul raha. Sellised kanalid võtavad turgu klassikalistelt kommertskanalitelt, nagu Kanal 2 ja TV3, vähemaks.
Kas sellistes tingimustes on tipp-proffi palkamine vaata et ainuvõimalik lahendus?
Mul ei ole mingit informatsiooni, kas see härrasmees on tipp-proff, ma muidugi usun seda, et ta seda on. Samal ajal võib see näidata ühte tendentsi, ehk hoopistükkis Nelonen soovib Eestisse laieneda tulevikus. Võib olla ta [Silvennoinen – T.L.] on üks luurajatest ainult.
Tänavu sügisel on TV3 olnud vaadatuimate telesaadete esikümnes harv külaline. Kas TV3-l on üldse lootust vaadatavusele lisa saada, nad vähemalt püüavad eristuda oma uudistesaatega, püüdes olla nagu intelligentsemad?
No kindlasti on lootust. See ongi see pähkel, mida nad püüavad praegu lahendada, et neid vaatajaid juurde tuua. Kindlasti siin Eesti tingimustes vaatajaid intelligentse programmiga ei võlu. Seda näitab Kanal 2 ja Reporteri edu, mis on tehtud suhteliselt, ütleme vähemharitule ja keskmisele, kuigi ma ei armasta sõna "keskmine", vaatajale.
Reporteri vaadatavust haritud inimeste seas märkis oma Postimehe artiklis ära ka Vahur Kersna. Esitan teile viktoriiniküsimuse: mitmendal kohal on Kanal 2 Reporter haritud vaatjate hulgas?
Pakuks kuskil nii 20.
Ei ole, 99. kohal! Nii et kommertsi, raha teenimise või äri mõttes ei lähe intelligentsed uudised mitte kellelegi peale. Läheb peale selline trallala ja nii-öelda poolpidune info.
Ma küsiks niipidi: Kas TV3 vaadatavust tõstaks rohkem kanali imago muutus või mingite konkreetsete saadete sissetoomine, programmi muutmine?
Eestis on inimesi, kes suudavad televisooni teha, niivõrd vähe. Staarid käivad kanalist kanalisse, nad on ära käiatud.
Reality-show`dest avalikkuse ette jõudvate inimeste niisugune tase on vägagi kesine. Nii et ma ei usu, et mingite uute saadete lisamine TV3 aitaks, sest Kanal 2 ei maga ja Olle Mirme (Kanal 2 programmidirektor – T.L.) on väga tugev peatoimetaja Kanal 2-le. Vähemalt viimasel viiel-kuuel aastal on Kanal 2 tabanud trende täpsemini ja on suutnud oma meediamaailma orientatsiooni siiski nii-öelda rahaks teha.
Kuivõrd tänapäevases televisoonis üldse programmijuhi vastutusala määrab kanali head käekäiku?
Sõltub täielikult managemendist, kuidasmoodi ametid jaotatakse. Loomulikult võib programmijuhi tööd teha ka peadirektor, või vastupidi. Spetsialiteete saab loomulikult ühendada, aga see on puhtalt meeskonna küsimus.
Ja ka isikuti, missugune isiksus sattub mingisse meeskonda tööle ja kuskohalt see välja hakkab paistma. Olen ise olnud TV3 programmijuht, omal ajal kui kanal üldse tekkis, koos Andres Jõesaarega. Juhtisime TV3 1995ndast kuni 97.aastani. Jõesaar läks sealt Tele 2-te, hiljem ETV nõukogu juhiks ja mina ETV-sse. [ETV juhatuse esimeheks – T.L.]
Nii et tundes telekanali köögipoolt, see [programmijuhi vastutusala-T.L.] on vägagi individuaalne. Kõige tähtsam on, et siinsamas Eesti turul tuleb ikka hirmsalt tööd teha. Ja ma arvan, et üks, mis eriti erakanalitel on tegemata, on nii-öelda oma kaadri kasvatamine. Mis on küll Kanal 2-l, tundub, õnnestunud, aga TV3l vähem.
Oma kasvatatud kaader lisab kanalile usaldusväärsust näiteks?
Ta annab kindlasti usalduse. Inimesed, kes kanalis töötavad, ka need, kes silma ei paista, peavad ikkagi teenima mingisugust ühiskonna tähelepanu ja nad peavad saama vaatajaid. Ilma vaatajateta pole Eestis televisoonil mõtet. Ses mõttes on Kanal 2 ja TV3 vägagi sarnased, nende prioriteedid vähemasti on väga sarnased. Aga Kanal 2 meeskonnal on see lihtsalt õnnestunud rohkem.
Härra Lepp, olete täna seotud Kanal 14-ga?
Jah, minu isiklik maitse on selline kultuurikanal, mida ma üritan nüüd järgnevatel aastatel arendama hakata. Kas õnnestub või ei õnnestu, see nõuab finantse ja pühendunud investoreid. Loomulikult, kommertskanalid teevad oma tööd ja leiavad ka omad vaatajad. Mis on Eestis aga ikkagi vägagi ripakil, on just see hariv ja kultuuriline telepool. Just see intelligentsem pool, aga kas see Eesti väiksel turul võimalik on, eks seda näitab tulevik.