Bensiiniliitri hinnast läheb kaks kolmandikku riigile (8)

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Kui enne mootorikütuste aktsiisitõusu läks iga automaattanklast ostetud bensiiniliitri eest maksudena riigikassasse vaid umbes pool, siis pärast uute aktsiisimäärade kehtestamist 1. veebruaril on maksude osakaal kasvanud pea kahele kolmandikule.

Eile hommikul maksis Neste ja teiste suuremate kütusemüüjate automaattanklas bensiini 95 liiter 0,969 eurot. Sellest 0,161 eurot moodustas käibemaks ning 0,465 eurot aktsiis. Kokku moodustavad maksud 65 protsenti liitri hinnast.

Käibemaks on kütuse hinnas muutuv komponent, mis tähendab, et mida madalam on kütuse hind, seda väiksem on ka käibemaksu osa selles hinnas ja vastupidi. Näiteks kolm aastat tagasi, 2013. aasta veebruari alguses, maksis bensiiniliiter 1,349 eurot, aga käibemaksu tuli sellelt maksta tervelt 22,5 eurosenti. Aktsiis oli siis aga 0,423 eurot liitri eest ning käibemaks ja aktsiis kokku moodustasid 48 protsenti bensiiniliitri hinnast.

Aktsiis on aga muutumatu komponent, mistõttu kütuse odavnedes selle osakaal kasvab.

Mida suurem on aktsiis ja maksukoormus, seda vähem liigub mootorikütuste jaehind kaasa nafta hinna liikumistega maailmaturul. Halb uudis on siin see, et kui nafta hind langeb järsult, siis selle mõju meie rahakotile on väiksem, kui me näha tahaksime, sest mootorikütuste jaehind nii järsult ei lange.

Hea uudis on aga see, et kui nafta hind hakkab tõusma, siis kütuste jaehinna tõus nii järsk ei ole.

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles