Tööandjate liit: Eestisse on teretulnud kõik töötada tahtjad

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

FOTO: Tairo Lutter

Eestisse on teretulnud kõik inimesed, kes soovivad tööd teha või siin ettevõtlusega tegeleda, teatas Eesti Tööandjate Keskliit. Liidu hinnangul tuleks sisserännukvooti muuta, kui Eestisse tahab tulla enam töötada tahtjaid kui kvoot lubab.

«Tööjõupuudus ei ole enam ammu vaid vajadus rohkemate programmeerijate, inseneride ja tippspetsialistide järele. Täna otsivad tööandjad tikutulega taga tublisid kutseoskustega inimesi ja ka lihtsamat tööjõudu,» ütles keskliidu juht Toomas Tamsar pressiteate vahendusel. «Kui kõrvale jätta Ida-Virumaa spetsiifiline probleem, on enam-vähem kõik, kes tahavad ja suudavad tööd teha, praegu hõivatud ja sellest on kujunemas üks oluliseim takistus Eesti arengule.»

«Võttes arvesse sündimust, suremust, sisse- ja väljarände suhet ja elanikkonna vananemist ning seda, et kõik tööealised inimesed ei osale tegelikult tööturul, jääb Eestis aastani 2040 puudu keskmiselt 5000 töötajat ehk maksumaksjat aastas,» märkis Tamsar. «Juba mitte väga kauges perspektiivis muutub keeruliseks hoida isegi praegust riigi avalike teenuste taset, rääkimata eestimaalaste heaolu kasvatamisest.»

Tamsare sõnul ei tohi vajadust välistööjõu järele segamini ajada debatiga pagulaste vastuvõtmise üle. «Pagulaste aitamine toimub humaansetel kaalutlustel, välistööjõust rääkides peame silmas neid, keda on meile endile vaja,» selgitas ta.

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu seisukoht on, et Eesti konkurentsivõime huvides ei ole hoida välismaalasi siit iga hinna eest eemal, vaid soodustada ettevõtlike ja teotahteliste inimeste Eestisse kolimist. Liidu hinnangul tuleks valitsusel võtta selge eestvedav roll ja öelda: kui tahate teha tööd ja austate meie reegleid, olete teretulnud.

Liit peab ka vajalikuks, et valitsus analüüsiks ja muudaks paindlikumaks välismaalaste töötamisele seatud nõudeid, millest mõned olid omal ajal õigustatud, kuid on praegu aegunud ja muutunud arengut takistavaks. «Näiteks ei ole paljudel ametikohtadel, kus nõutakse eesti keele oskust, see tegelikult töötamiseks vajalik. Samuti ei ole enam põhjust nõuda kolmandatest riikidest palgatud töötajale keskmisest palgast 1,24 kordse töötasu maksmist,» teatas tööandjate organisatsioon.

Tagasi üles