Riigieelarve maksutulu kasvas 7,3 protsenti

Rahandusministeerium.

FOTO: Toomas Huik

Rahandusministeeriumi andmetel kasvas mullu riigi maksutulu varasema aastaga võrreldes 7,3 protsenti ehk 483,1 miljonit eurot. Kokku laekus riigieelarvesse tulu 7,98 miljardit eurot, 171,3 miljonit enam kui aasta varem.

Riigi kulutused kasvasid varasema aastaga võrreldes 7,2 protsenti 8,33 miljardile eurole. Kõige enam ehk 23,8 protsenti kasvasid riigi investeeringud. Euroopa Liidu ja teisi toetusi kasutati vähem kui eelnenud aastal, sest toetuste kasutamise uus periood ei ole oodatud mahus käivitunud, teatas ministeerium.

Aastaga kogutud maksutulu 7,13 miljardit eurot moodustas ligikaudu 90 protsenti kogutulust. Tulu aastakasv tulenes ministeeriumi teatel peamiselt suuremast käibe- ja sotsiaalmaksu laekumisest.

Sotsiaalmaksu laekus mullu 2,39 miljardit, käibemaksu 1,86 miljardit ning aktsiise 873 miljonit eurot. Kõige enam kasvas käibemaksu (161,4 miljonit eurot ehk 9,5 protsenti) ja sotsiaalmaksu laekumine (160,4 miljonit eurot ehk 7,2 protsenti).

Edasiantavaid makse laekus kokku 1,19 miljardit eurot, 56,2 miljonit eurot ehk 5 protsenti rohkem kui aasta varem.

Mittemaksulist tulu laekus aasta lõpuks 852,2 miljonit eurot, 311,8 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Peamine vähenemise põhjus oli ministeeriumi teatel Euroopa Liidu jm toetuste kasutuse vähenemine 42,3 protsenti võrreldes tunamulluse aastaga.

Kaupu ja teenuseid müüdi aastaga 162,5 miljoni euro eest, muud tulu laekus 148,1 miljonit eurot.

Kulutused riigieelarvest kasvasid aastaga 556,8 miljoni euro võrra 8,33 miljardi euroni. Kasvust ligikaudu poole ehk 256 miljonit eurot moodustasid pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muud toetused. Toetuste kogusumma ulatus mullu nelja miljardi, muu tegevuskulu 2,54 miljardi ning tööjõu- ja majandamiskulu 1,44 miljardi euroni.

Tööjõu- ja majandamiskulu maht kasvas varasema aastaga võrreldes 98,4 miljonit eurot ehk 7,4 protsenti. Tööjõukulu kasvas 6,9 protsenti 722,4 miljoni euroni ja majandamiskulu 7,8 protsenti 712,8 miljoni euroni.

Investeeringuteks suunati aastaga 468,8 miljonit eurot, 9,5 protsenti vähem kui aasta varem. Riigiasutused investeerisid ise 337,3 miljonit eurot, 23,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Investeeringutoetusi seevastu anti 131,6 miljoni euro jagu, 114 miljonit eurot ehk 46,4 protsenti vähem kui tunamullu.

Investeeringutoetuste tagasihoidlikum kasutamine on ministeeriumi teatel seotud välisraha väiksema kasutamisega võrreldes varem planeerituga.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti riigieelarvest 658,9 miljonit eurot ehk 65,5 protsenti plaanitust.

Likviidset finantsvara ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas detsembri lõpu seisuga 1,15 miljardi euro väärtuses, millest likviidsusreservis oli 733,1 miljonit ning stabiliseerimisreservis 398,5 miljonit eurot. Aastaga vähenes riigikassa hallatava likviidse vara maht 23,3 protsenti ehk 347,6 miljonit eurot.

Novembri lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve ülejääk 0,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ehk 53,1 miljonit eurot. Keskvalitsuse eelarve oli puudujäägis 44,8 miljoni euro ja haigekassa eelarve 26,6 miljoni euroga. Aasta algusest saati ülejäägis olnud töötukassa eelarve kasvas terve aasta vältel ning ulatus novembri lõpuks 42,7 miljoni euroni. Samuti olid kokku 81,8 miljoni euroga ülejäägis kohalike omavalitsuste eelarved.

Tagasi üles