USA tunnustas arvutiussi nimega Stuxnet Iraani tuumaprogrammi aeglustamise eest ning on peaaegu tunnistanud ka seda, et käimas on rahvusvaheline salakampaania Teherani pommiplaanide saboteerimiseks.
USA kiidab Iraani-vastast arvutiussi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Barack Obama juhtiv Iraani-alane tuumanõunik Gary Samore pidi vastama küsimusele, mis puudutas Teherani hiljutist ülestunnistust, et Stuxnet andis hoobi rikastamistehasele Natanzis, mis on suuteline tootma nii tuumakütust kui relvamaterjali. Samore ütles, et tunneb uudisest rõõmu.
«Mul on rõõm kuulda, et neil on probleeme tsentrifuugidega,» ütles ta Washingtonis ühel konverentsil esinedes. «USA ja ta liitlased üritavad anda oma parima, et asju nende jaoks keerukamaks ajada.»
Ilmse viitega katsetele Iraani tuumaprogrammi nurjata lisas Samore: «Nende tehnilised probleemid ei tulene aga üksnes sammudest, mida astuvad välisriigid.» Ta rõhutas seda, et Teheranil tuleb tegutseda vananenud tehnoloogiaga ning piiratud tööstusbaasi tingimustes.
USA kinnitab, et ei ole kursis Stuxneti viiruse päritoluga, mis on kahjustanud ettevõtteid kogu maailmas, kuigi umbes 60 protsenti juhtumeid on aset leidnud Iraanis.
«Seda, kust need asjad tulevad, on väga raske välja nuputada,» ütles Financial Timesile USA asekaitseminister William Lynn, kes on ühtlasi Pentagoni juhtiv küberkaitse eest vastutav ametnik.
Väga palju on spekuleeritud selle üle, et Stuxnet «aretati» ilmselt välja Iisraelis. Värskeimad tehnilised analüüsid viitavad sellele, et uss oli disainitud hävitama Natanzi tsentrifuuge, pannes need niivõrd kiiresti pöörlema, et nad oleksid purunenud.
Iraani president Mahmoud Ahmadinejad ütles novembris, et «tarkvararünnak» tabas «teatud piiratud arvu» tsentrifuuge. ÜRO tuumavalvekoer märkis aga, et novembri keskel jäi uraani rikastamine tehases mõneks ajaks toppama.
Samore kinnitas, ilma Stuxneti päritolu kommenteerimata, et USA jaoks on Iraani tuumaprogrammi venitamine oluline, võitmaks aega diplomaatia ja karmimate sanktsioonide tarvis.
Ta rõhutas seda, et Iraani tuumaprogramm kulgeb aeglasemalt kui nende raketiprogramm ning jääb tempolt alla ka hiljuti ilmsiks tulnud Põhja-Korea rikastamistehasele. Ta märkis, et USA üritabki nüüd Pyongyangi-poliitikas peamiselt tagada seda, et viimane ei oleks võimeline müüma või edastama tuumatehnoloogiat või -materjale Lähis-Ida maadele – seda just seetõttu, et stalinliku riigi rikastamistehased näivad olevat Iraani omadest kaasaegsemad.
Ta lisas, et USA ja ta liitlased otsivad võimalusi täiendavate sanktsioonide rakendamiseks, kuna sel nädalal Genfis toimunud läbirääkimised Iraani esindajatega jäid viljatuks. Järgmine läbirääkimistevoor peaks toimuma jaanuaris Istanbulis.
«Lisameetmed on väga olulised,» ütles Samore. «Me ei saa lubada, et Iraanile jääks mulje, et kui nad lihtsalt rääkimise pärast räägivad, aitab see neil kõri ümber koomale tõmbuvast sanktsioonidesilmusest kuidagi välja vingerdada.»
USA kongressi uurimiskomisjon ütles sel nädalal Stuxneti kohta nii: «Näib, et riike motiveerib Stuxneti arendama see faktor, et tegemist ei ole tavalise, informatsiooni varastamiseks mõeldud pahavaraga, vaid tööriistaga, mis võimaldab sihtida ja kahjustada juhtimissüsteeme ning peatada tootmist.»
Raportis kirjutatakse, et oskusteave ja motiiv antud ussi arendamiseks on arvatavasti nii USA-l, Iisraelil, Suurbritannial, Venemaal, Hiinal kui Prantsusmaal. Samas lisatakse: «On tõenäoline, et arendaja ei võtnud arvesse seda soovimatut tagajärge, et uss muutub laialdaselt kättesaadavaks ning et seda on võimalik manipuleerida, muutes ta raskemini tuvastatavaks ja ohtlikumaks.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.