Hilja tööle, vara voodi: soomlane ei taha tööga rikkaks saada

Soomlastele meeldib saunatada ja jäähokit vaadata. Pildil hokisõbrad Helsingis Hartwall Arenal.

FOTO: SCANPIX

Seoses Soomes uue brändi leiutamise ja vastava aruteluga, millest E24 on varem kirjutanud, leiab üks sealse mõttekoja juht, et soomlaste arusaam tööelust on üsnagi vildakas.

Hiljuti avaldatud Soome brändiraport (vaata artiklid samal teemal allpool) leidis, et soomlaste tugevus on sotsiaalne sidusus, kus inimestele toob edu üksteise toetamine ja tegutsemine ühtse grupina.

Pelgalt ühtsusest on aga vähe kasu, kui inimestel napib ambitsioone tööelus, leiab Soome mõttekoja «Kaubanduse Kuningriik» (lühendatult EVA – T.L.) juht  Matti Apunen (49) taloussanomat.fi vahendusel.

Apuse taustast niipalju, et viimased 10 aastat töötas ta Soome ajalehe Aamulehti vastutava väljaandjana, olles varem lehe peatoimetaja. Hariduselt on Apunen ühiskonnateaduste magister. Huvitav on, et EVA nõukogu esimees on Soome brändikomisjoni esimees Jorma Ollila, endine Nokia tegevjuht.

Andke mulle turvaline töökoht!

«Kui soomlane alustab tööelu, tahab ta saada tööandjalt lubadust, et töösuhet temaga ei lõpetata mitte kunagi. Soomlane ei lähe selleks tööle, et rikkaks saada, vaid selleks, et tal ei läheks halvasti,» ütleb Apunen.

«Soomlastele on tööelus kõige tähtsam turvalisus, mitte edu saavutamine,» märgib Apunen. «See ilmneb kõigist uuringutest, mis tehakse inimeste väärtushinnagute ja hoiakute kohta.»

Apuse arvates on Nokia läbilöök loonud soomlastele omamoodi turvatunde. Nüüd otsivad kõik «uut Nokiat», et saaks tema väljenduses nii-öelda «kindad varna riputada.» Ilmselt on see enam-vähem sama, kui jalad seinale visata.

Teist Nokiat vist ei ole

Apunen ütleb, et soomlased peaksid lõpetama «taevase ime» ootamise ja mõistma, et heaolu ei tule mitte ühest hiigelallikast, vaid tekib mitmetest väikestest ojaniredest.

Apuse arvates on põhjanaabrite tööelu juures probleemiks, et inimesed ei suuda näha, kuidas nende panus väljendub lõpptulemuses.

«Vajame ettevõtetelt enim, et seatud eesmärgid oleksid mõistlikud ja saavutatavad. Inimesed kipuvad jääma hõlpsasti triivima tööelus, kuna ei mõista, milline on nende osakaal,» räägib mõttekoja pealik.

Eesmärk pakkugu rahuldust

«See tekitab inimestes eesmärgituse tunnet ja tekitab küsimuse «miks ma siin olen». Kui inimene saavutab seatud eesmärgi, tunneb ta oma tööd tähendusrikkana,» selgitab Apunen.

Tema sõnul jätab eesmärkide seadmine ettevõtete juhtide poolt töötajatele soovida.

«Juhid küll kuulavad, on paindlikud ja elavad tööprotsessile kaasa. Kuid siiski nad ebaõnnestuvad oma ülesannetes, kui unustavad seada [tööle – T.L.] mõistliku eesmärgi,» rõhutab Apunen vajadust juhinduda soovitud lõpptulemusest.

Tagasi üles