USA president Barack Obama on kahe viimase aastaga küllap juba ära harjuma hakanud, et kõiki ta ettevõtmisi kõlavalt kritiseeritakse.
Demokraadid süüdistavad Obamat allaandmises
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid eile lendas kriitikanooli juba omaenda leerist, demokraatide seast, kes ähvardavad tõsta mässu vabariiklastega sõlmitud maksukokkuleppe vastu.
«Erilist võitlejat presidendist polnud,» ütles Jerrold Nadler New Yorgist. «Tema peaks vabariiklasi hirmutama, mitte vastupidi.»
Teine liberaalne demokraat Jim McDermott ütles, et kokkulepe oli «presidendi Gettysburg», viidates kõige verisemale lahingule kodusõja päevilt.
Demokraatlikult meelestatud sõltumatu Bernie Sanders Vermontist nimetas rikaste maksukärbete pikendamist aga «moraalseks ülekohtuks» ning tõotas teha kõik mis tema võimuses, et «seista Ameerika keskklassi huvide eest ja tühistada see kokkulepe».
Liberaalne rühmitus MoveOn.org, mis reeglina Obamat toetab, kutsus teisi «progressiivseid kangelasi» senatis üles hääletama koos Sandersiga.
Üks on selge: Obama ei osanud uneski ette näha, millise raevu kokkulepe vallandab. Mistõttu eile pärastlõunal kiiresti pressikonverents tuli korraldada.
Obama väitis ajakirjanikele, et ta «ei ole taganenud» ega vabariiklastele liiga varmalt mööndusi teinud.
«Tulgu vabariiklased aga välja ja pangu mind proovile. Lahendamata küsimusi on veel palju. Küll nad näevad, kas ma olen valmis võitlema või mitte,» ütles president. «Aga praegu tahan ma üle kõige, et ameeriklased meie poliitiliste lahingute käigus haiget ei saaks. Ja ma usun, et maksukokkuleppest peaks siin abi olema.»
Obama kuulutas esmaspäeval välja kokkuleppe, mis pikendab kaheks aastaks kõiki Bushi administratsiooni poolt 2001. aastal väljakuulutatud maksusoodustusi, mille suurus on kümne aasta peale kokku 3 triljonit dollarit.
Maksusoodustused pidid lõppema 31. detsembril.
Demokraadid olid soovinud pikendada vaid alla 250 000 dollarilise aastase teenistusega perede maksusoodustusi, vabariiklased nõudsid aga kärbete pikendamist neile, kes teenivad rohkem – ning et kõik kärped jääksid jõusse.
Tupikseisu korral oleksid kõik kärped aegunud, mistõttu keskmise pere maksusumma oleks kasvanud 3000 dollari võrra aastas – ajal, mil majanduses valitseb tuulevaikus.
Sel ajal kui vabariiklased tehingu üle rõõmustasid – ja demokraate veelgi enam ärritasid – saatis Obama oma asepresidendi Joe Bideni vihaseid liberaale rahustama.
Viimased olid juba enne kokkuleppe väljakuulutamist nördinud, et neid asja arutamisse piisavalt ei kaasatud. Demokraatide juht esindajatekojas Steny Hoyer üritas eile selgitada, et partei tervikuna ei ole leppele alla kirjutanud ja ei pruugi seda ka teha.
Hoyer ütles, et tema meelest ei ole sünnis jätkata rikaste isikute maksusoodustustega «olukorras, kus eelarvepuudujääk on kasvanud vastuvõetamatult suureks».
Obama väitis, et kärped olid vabariiklaste jaoks kui «Püha Graal» ning keskklassi soodustustega ei oleks kuidagi saanud jätkata ilma rikaste kärpeid paika jätmata.
«Kui neile auku pähe rääkida ei saa, tuleb teha mis parasjagu parem on – võttes arvesse ameeriklaste ja tööturu reaalset olukorda,» ütles ta.
650 000-liikmeline liberaalne rühmitus Progressive Change Campaign Committee (PCCC) ütles aga, et Obama isegi ei üritanud vabariiklasi ümber veenda. «Ta andis juba algusest peale märku, et annab alla, rääkides «kompromissidest» ega vihjanud poole sõnagagi, et vabariiklased peavad oma valikute eest valijate ees vastutama,» ütles PCCC asutaja Adam Green.
Raevukas reaktsioon on Obamale tugev hoiatussignaal. Esiteks tuleb tal seesama debatt uuesti «üle elada», kui ta 2012. aastal tagasi presidendiks tahaks saada. Teiseks on tal valijate veenmiseks vaja just selliseid rühmitusi nagu PCCC ja MoveOn.org.
Copyright The Financial Times Limited 2010.