Vene riigiettevõte saab selle kümnendi keskpaigaks kontrolli kuni poole USA uraanitoodangu üle – tulenevalt sellest, et Ühendriikide valitsus kiitis heaks Kanada Uranium One’i osalise ülevõtmise ARMZi poolt.
Venemaa sai USA uraaniturul jala ukse vahele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tehing on järjekordne näide sellest, kuidas USA on pärast kolm aastakümmet kestnud seisakut uute reaktori-projektide vallas kaotanud kontrolli võtmelise tähtsusega lõikude üle tuumatarneahelas.
Samal ajal on uraanihinnad teravas tõusus, kantuna lootustest, et reaktorite ehitus saab hoo sisse – seda just Hiina ja teiste arenevate majanduste eestvedamisel.
ARMZ, Vene riikliku tuumaenergiaettevõtte Rosatomi uraanikaevandus-osakond, sai endale 51-protsendilise osaluse Toronto börsil noteeritud Uranium One’is, millele kuuluvad kaevandused Wyomingi osariigis.
Firmad on seadnud endale eesmärgiks kaevandused tuleval aastal käiku lasta. Ühtlasi plaanitakse tõsta uraanoksiidi tootmise mahtu 2015. aastaks 1-2 miljoni kilogrammini. Tänavu toodab USA kokku ligikaudu 2 miljonit kilogrammi uraani.
ARMZi peadirektor Vadim Živov ütles, et mõistab tehinguga seotud muresid hästi. Kuid lisas: «Külmast sõjast on möödas 20 aastat ja ükski riik ei suuda üksi selle maailma energiavajadusi rahuldada.»
Tehingu kiitis oktoobris heaks USA välisinvesteeringute komitee CFIUS – valitsusasutus, mis kontrollib USA ettevõtete ülevõtmisi välismaalaste poolt, pidades silmas võimalikke riikliku julgeoleku riske.
Novembris andis rohelise tule ka USA tuumajärelevalve komisjon, mis kontrollib tuumarajatiste omandisuhteid ja tegevust.
USA impordib enam kui 80 protsenti oma uraanivajadustest, üks suurimaid tarnijaid on Venemaa.
Živov tunnistas aga siiski, et firmal läheb edaspidi raskeks Uranium One’i aktsionäride veenmisega, et «Vene riigifirma suudab tegutseda kaasaegse arenenud maailma reeglite kohaselt».
Kuigi Hiina tõuseb tänu oma tuumainvesteeringute programmile suurimaks kasvuveduriks globaalsel uraaniturul, plaanib ARMZ oma Wyomingi kaevandustest siiski USA turgu teenindada.
Tehingu jõustumisel loodab ARMZ kerkida maailma suuruselt neljandaks uraanitootjaks. Seejärel kavatseb ettevõte «suruda gaasi põhja» nii Kasahstanis kui USAs ning olla aastaks 2015 maailma number 2 – jäädes alla vaid Kasahstani Kazatompromile.
Uranium One’i aktsiahind oli juunikuus, kui ARMZi tehing esmakordselt teatavaks tehti, 2,20 Kanada dollarit. Reedese börsipäeva lõpuks oli hind 5,57 Kanada dollarit.
Copyright The Financial Times Limited 2010.