Rahandusministeerium: aktsiisipoliitika ei soosi üksikuid ettevõtteid

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Alexela gaasitankla Sõmerul.

FOTO: Arvet Mägi

  • Maksutulu suurendamist gaasiliste kütuste maksustamisel eesmärgiks ei seata.
  • Turuosaliste vahelised erimeelsused on tarbija huvides.
  • Rahandusministeerium ei suuna konkurentsi kütuseturul.

Gaasiliste autokütuste aktsiisimuudatuste aktsiisimuudatustega  kaasnev mõju ettevõtetele pole tahtlik, selgitab Rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Marek Uusküla.

Rahandusministeerium saatis hiljuti kooskõlastusringile aktsiisiseaduse väljatöötamiskavatsuse, kus keskendutakse praegu marginaalsete osakaaludega kütteainena ja mootorikütusena kasutatavale vedelgaasile ning mootorikütusena kasutatavale maa- ja biogaasile. Eesmärk on selge - pikaajaline ja ettevaatav aktsiisipoliitika, mida saaks hiljem laiendada kõigile kütustele. Fiskaalset eesmärki ehk maksutulu suurendamist nende gaasiliste kütuste üliväikese turuosakaalu tõttu eesmärgiks ei seata.

Plaani on kritiseeritud, mis on ühelt poolt mõistetav – vabatahtliku maksude suurendamisega nõustuvad maksustatavad üldse harva. Oluline on tekitada arutelu sellest, milliseid muudatusi, millistel kaalutlustel ja mis eesmärkidel on kavas teha. Küll on aga eksitavad viited, et maksustamise muudatusi võidakse plaanida selleks, et soosida üht ettevõtet (PM 29.01). Nagu praegused aktsiisimäärad, on ka tuleviku omad kõigile ühesugused. Nende mõju ettevõtetele võib muidugi olla erinev. Turuosaliste vahelised erimeelsused ja eluvõitlus on samuti mõistetavad, kuid üldjuhul on investeerimiskindluse ja seeläbi tulevikus ka pakkumise suurenemine siiski tarbija huvides.

Rahandusministeerium ei suuna konkurentsi kütuseturul. Küll on meile tähtsad maksustamispõhimõtted, milles peaks olema selge sisemine loogika. Kütuste maksustamise aluseks on kasutusotstarve, vahet saab aga teha rohkem ja vähem saastavatel kütustel, mis plaanis ongi. Gaasilised kütused on teatavasti võrreldes konventsionaalsete vedelkütustega keskkonnasõbralikumad.

Tulevikus soovib ministeerium maksustamisel rohkem arvestata energiasisaldust ja keskkonnamõju, lisaks on oluline arvestada biokütuse ja biometaani laiema kasutuselevõtuga. Algselt oli plaanis maksustamisskeemiga alustada juba 2015. aasta valitsuse 100 esimese päeva jooksul läbi viidud aktsiisimuudatuste käigus. See aga lükkus, sest majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovis läbi  viia biometaani uuringu. Sellest selgus, et ühe meetmena saaks biometaani kasutamist ergutada aktsiisidega.  Eestis on mootorikütusena kasutatava vedelgaasi aktsiisimäär püsinud muutumatuna alates 2008. aastast. Samuti puudub aktsiis mootorikütusena kasutatavale maagaasile. See pärsib ka biometaani kasutamist, sest hinna poolest ei suuda biometaan maagaasiga konkureerida.

Tagasi üles