Töötlevas tööstuses on tootjahindade kasv jätkuvalt aeglustunud: töötlevas tööstuses olid hinnad augustis keskmiselt 6,2 protsenti kõrgemad kui aasta tagasi, eelmise kuuga võrreldes kerkisid hinnad 0,3 protsenti.
Hinnakasv tööstuses aeglustub
22. september 2008, 12:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatisooniministeeriumi hinnangul isloomustab suurim hinnatõus endiselt toiduainete tootmist, kus kasv võrreldes eelmise aasta augustiga oli 16,8 protsenti. Piima kokkuostuhinnad on sel aastal pidevalt langenud ning ka lõpptoodete hinnad on jälginud samu arenguid, kuid mitte päris samas ulatuses.
Piimatoodete tootmises olid tootjahinnad augustis 18,7 protsenti kõrgemad kui aasta tagasi, aasta alguses küündis hinnatõus üle 40 protsendini.
Liha kokkuostuhinnad on sel aastal aga liikunud kasvutrendil ning ka tootjahindade kasv on seetõttu pigem kiirenenud. Kuigi üldiselt on toiduainetööstuses tootjahindade kasv aeglustumas, siis augusti hinnatase oli enamikus allharudes aastatagusest endiselt üle 10 protsendi kõrgem.
Ka teistes tööstusharudes on valdav tootjahindade kasvu pidurdumine. Trendile vastuvoolu liigub jätkuvalt keemiatööstus, kus aastane hinnatõus kerkis augustis 7,6 protsendini. Samas suurusjärgus on tõusnud kummi- ja plasttoodete hinnad. Suurt rolli mängib siin taas sisendite hinnatõus, mis kajastub eelkõige importtoorme kallinemises.
Konjunktuuriinstituudi augustikuise küsitluse põhjal prognoosis üle 70 protsendi ettevõtetest müügihindade püsimist lähematel kuudel muutumatuna. Hinnatõusu ootas iga viies ettevõtja, mis on sarnane viimaste kuude näitajaga. Ka tööstusharude lõikes pole olukord oluliselt muutunud. Kõige tõenäolisemaks peetakse hinnatõusu keemiatööstuses, teistes harudes oodatakse valdavalt hindade püsimist praegusel tasemel. Survet hindade alanemise suunas on jätkuvalt tunda ehitusmaterjalide tootmises ning puidutööstuses.
Augustis jätkus ekspordi- ja impordihindade aastase kasvutempo aeglustumine, vastavalt 3,8 ja 8,4 protsendini. Eelmise kuuga võrreldes olid ekspordihinnad keskmiselt 0,1 protsenti ja impordihinnad 0,5 protsenti madalamad. Ekspordihindade aastakasvu aeglustumist mõjutas jätkuvalt enim puidu ja sellest tulenevalt ka puittoodete hindade langus. Impordihindade muutus on endiselt kõige rohkem mõjutatud nafta maailmaturuhinna arengutest, mis viimastel kuudel on oluliselt alanenud.
Metsamajanduses oli augustis palgi ekspordihind juba 14 protsenti madalam kui aasta tagasi, mis on tingitud nõudluse vähenemisest välisturgudel. Samas oli ka eelmise aasta võrdlusbaas väga kõrge, sest siis oli hinnatõus ligi kahekordne. Nõudluse kahanemine ja toormehindade langus on alandanud ka ekspordihindu puittoodete tootmises, mis on jõudnud peaaegu aastatagusele tasemele.
Viimastel kuudel on stabiliseerunud toiduainete ekspordihinnad ja aastane kasvutempo langes augustis 8,5 protsendini. Samas jätkus ekspordihindade kasvutrend keemiatööstuses (kasv 22 protsenti), mis on mõjutatud nafta hinnatõusust (mõningase viitajaga). Metallitööstuses kiirenes samuti hindade aastane kasvutempo (16 protsendini), kuna nõudlus metallide osas on jätkuvalt suur.
Augustis olid naftasaaduste impordihinnad eelmisest kuust 4 protsenti madalamad ja aastane kasvutempo aeglustus 43 protsendini. Samal ajal jätkus metallide hinnatõusu kiirenemine, mis ulatus juba veerandini. Sesoonsus mõjutas endiselt põllumajandussaaduste sisseveohindade langust kuises võrdluses, kuid aastatagusest olid hinnad ikkagi viiendiku võrra kõrgemad. Puidu ja puittoodete impordihinnad kahanesid aastaga 4 protsenti.