Pankur: Vene investeerimiskliima halveneb

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX.

Alfa Panga president Pjotr Aven hoiatab, et Venemaa investeerimiskliima halveneb, kuna riigiga seotud ärigrupid lämmatavad konkurentsi, valitsus aga kulutab uljalt raha ja seab eelarve väga suurde ohtu.


Aven ütles Financial Timesile, et Vene riigieelarve näeb üha enam välja täpselt selline, nagu paar aastat enne Nõukogude Liidu kokkuvarisemist.

Sotsiaalkulutused on kergitanud riigi väljaminekud 38 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Nullkasumi tagav naftahind ehk hind, mille puhul riik oma eelarve naftahindade abil tasakaalus saaks hoida, on roninud üle 100 dollari barrelist. Võrdluseks: enne aastat 2007 oli eelarve säästulävi 20-30 dollari juures naftabarreli kohta.

«Majanduslikus mõttes oleme pöördumas tagasi Nõukogude aega. Kui Gorbatšov võimule tuli, olid riigil tohutud kõva valuuta reservid, võlatase oli madal ja naftahind oli kõrge,» ütles Aven. «Aga kolme-nelja aastaga oli raha otsas ja lisaks üüratu välisvõlg kaelas.»

Kapitali väljavool on suvega võrreldes tunduvalt suurem ja kasvab üha. Goldman Sachsi teatel näitavad Venemaa keskpanga andmed, et erakapitali netoväljavool tõusis 19. novembriga lõppenud nädalal 3,9 miljardi dollari peale.

Juulis-augustis oli nädalane äravool aga vaid 3 miljardit dollarit. Eelmisel nädalal andis väljavool küll järele ja piirdus 2,2 miljardi dollariga.

Aven ütles, et investorid viivad raha mujale, kuna teised arenevad turud pakuvad paremat kasumit.

«Maailmas on niivõrd palju arenevaid majandusi, millesse inimesed usuvad ja kus tohutut kasvupotentsiaali nähakse. Probleem on selles, et investorite arvates Venemaa nende hulka ei kuulu,» ütles ta.

«Seda peamiselt seetõttu, et konkurentsikeskkond puudub, korruptsioon lokkab ning õigussüsteem pole päris adekvaatne. Investeeringute tase on väga madal.

Väljavaade läheb üha pilvisemaks, kuna riiklikud kulutused õhutavad inflatsiooni, mis võib tänavu tõusta 8 protsendini – tuleval ehk valimiste-eelsel aastal aga veelgi kõrgemale.

Kuna eelarve on naftahindade suhtes üha haavatavam, siis on maksukergitused praktiliselt kindlad tulema, mis aga majanduskasvu väljavaadet veelgi süngemaks muudab.»

Aven hinnangul takistab kasvu peamiselt just konkurentsi puudumine, kuna riiklikud ettevõtted – eriti riigipangad – tõrjuvad eraettevõtjad üha enam kõrvale.

«Ikka usutakse kaljukindlalt, et riik teab kõige paremini, kuhu investeerida ja kust kasv tuleb. Ja et riigipangad on erapankadest efektiivsemad,» ütles ta. Samas on valitsuse plaan tuleval aastal riigivara erastama hakata samm õiges suunas.

Ta ütles, et Venemaa peaks keskenduma konkurentsi edendamisele ning stimuleerima sellega erainvesteeringuid.

«Kahjuks tuleks tuua ohvriks hetkehuvid, võib-olla isegi pensionitõus. Kui erapensionisüsteemi luua ei suudeta, siis tuleb tuua ohvriks praegune tarbimistempo. Investeerimiskasv tuleb aga seada prioriteediks, kuna muidu kaotab Venemaa oma koha maailmas.»

Analüütikud on osutanud sellele, et Aveni poolt koos Mihhail Fridmaniga rajatud impeerium, mis laiub «naftast telekomideni», on ise üks aktiivsemaid teistele turgudele püüdlejaid.

TNK grupp, mis kuulub 50:50 neile ja BP-le, on siirdunud Venezuelasse ja Vietnami, nende mobiilioperaator Vimpelcom teatas aga hiljuti 7 miljardi dollari suurusest ühinemistehingust globaalse telekomigrupi Orascomiga.

Alfa grupi vähemusosanik Gleb Fetissov teatas hiljuti, et on valmistamas kanalit 200 miljoni dollari investeerimiseks Hiina jaekaubandusse. Aven ütles aga, et ülejäänud Alfa grupp Fetissovist eeskuju võtta ei kavatse ja on välismaale laienemisega tunduvalt ettevaatlikum.

«Alfa tahab kindlasti oma haaret mitmekesistada ning muutuda igal huvialal rahvusvaheliseks,» ütles ta. «Aga me katsume teha seda väga ettevaatlikult – riikides, mida me mõistame ning valdkondades, millest me aru saame.»

«See, mida ma investeerimiskliima kohta räägin, Alfat ei puuduta,» ütles ta. «Me oleme suured, meie jääme siin ellu… Ma pidasin rohkem silmas väiksemaid ettevõtteid, kuigi eks kliima mõjuta ka meid.»
 

Copyright The Financial Times Limited 2010.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles