Venemaa valmistub vilja importima

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Venemaa astus eile sammu teravilja importimise suunas. Vladimir Putin ütles, et on palunud välisriike Venemaa tarvis vilja kõrvale panna.

Peaministri avaldus oli Venemaa esimene ametlik tunnistus, et selline vajadus on tekkinud. 2009. aastal oli Venemaa maailma suuruselt kolmas teravilja eksportija.

Avaldus annab mõista, kuivõrd kitsaks on muutunud olukord Vene turul pärast seda, kui suvine kuumus ja põud enam kui kolmandiku saagist hävitasid ja teravilja müük välismaale augustis ära keelati.

«Ma olen palunud kolleege välismaal Venemaale saatmiseks vilja kõrvale panna, kui meil puudus kätte peaks tulema,» ütles Putin.

Venemaa teraviljaliidu presidendi Arkadi Zlotševski ütles, et Venemaa peab läbirääkimisi Argentina, Ukraina ja Kasahstaniga. «Lepinguid veel sõlmitud ei ole,» ütles ta.

Kuna suur osa Venemaa põllumajandusvööndist kuumalaine tagajärgede all kannatab, kardavad maaklerid ja analüütikud, et Venemaad ähvardab vilets viljasaak ka tuleval aastal, kuna talivili külvati kõrbenud pinnasele.

See aga võib piirata Vene eksporti kuni aastani 2012 ning tõsta hindu veelgi.

Zlotševski sõnutsi külvati talinisu tänavu ligikaudu 15,7 miljonit hektarit, seega 2,7 miljonit hektarit vähem kui mullu. Põllumehi on tungivalt palutud kevadel nisu juurde külvata, et puudujääki kompenseerida.

Põllumehed aga hoiavad rahanappuse tõttu kokku väetiste arvelt, mis tuleva aastast saaki võiksid parandada. Nagu USA põllumajandusministeeriumi Moskva esindus hiljuti ütles: «Isegi kui Vene põllumeestel õnnestub kevadkülvi ala 4 miljoni hektari võrra suurendada, ei pruugi tuleva aasta saak olla piisav, et üleminekuvarusid tekitada ja 2011. turundusaastal viljaekspordiga jätkata.»

Eile olid detsembri nisuhinnad Chicago börsil 0,85 protsendi võrra üleval, 6,5375 dollarit buššelist. NYSE Euronexti nisufutuurid olid kerkinud 1,6 protsendi võrra 221,50 euro peale tonn. Augustikuu tippudeni hinnad praegu ei küüni.

«Me usume, et turg ülehindab traditsiooniliste nisueksportijate võimeid Musta mere regioonist tekkinud auku eeloleva 12 kuuga täita,» ütles Rabobanki toormeanalüütik Luke Chandler.

Kreml üritab iga hinna eest kindlustada Venemaale kohta selle maailma suurte viljaeksportijate ridades. Nõukogude ajal sõltus Venemaa välismaalt saadud viljast, kuid alates 1990.aastatest ei ole vilja enam suuremates kogustes sisse toodud.

Tänavu langeb Venemaa põllumajandustoodang arvatavasti 10 protsendi võrra, põhjustades regioonis majandusraskusi.

Valitsus on eraldanud põua alla kannatanud põllumeestele 35 miljardit rubla (1,12 miljardit dollarit) kriisitoetust. Eile pragas Putin aga kuberneridega, kes polevat subsiidiume põllumeestele välja jaganud.

Copyright The Financial Times Limited 2010.

Tagasi üles