Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraadi kõrge ametniku Signe Ratso sõnul mõjub Eestile soodsalt Venemaa oodatav liitumine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) järgmisel aastal.
Venemaa peab eemaldama diskrimineerivad tõkked
29. november 2010, 00:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liit ja Venemaa jõudsid eelmisel nädalal kokkuleppele peamistes küsimustes, mis olid kahepoolsetes kõnelustes WTO üle seni lahtiseks jäänud.
«Kõnelustel kokkulepitud okaspuidu eksporditollid on kaks kuni kolm korda väiksemad praegustest, lehtpuul aga neli kuni viis korda väiksemad,» ütles Ratso.
Teine Eesti jaoks oluline küsimus on senised diskrimineerivad raudteetariifid, mille kaudu on Moskvast suunatud kaubavedusid oma sadamatesse ja raskendatud Balti riikide sadamate kasutamist.
«Venemaa on nüüd võtnud kohustuse raudteetariifide erinevust järk-järgult vähendada ning lõplikult kaotada erinevus 1. juuliks 2013,» ütles Ratso. «Siis ei tohi enam tariifides vahet olla, kas rong liigub Venemaal Ust-Luuga sadamasse või Muuga sadamasse.»
Tariifide erinevuse vähendamine toimub kolmes etapis.
Venemaa on maailmas suurim seni veel WTOsse mitte kuuluv majandus. Kõnelused on kestnud juba 17 aastat.
Kui uus riik tahab WTO liikmeks saada, peab ta lahendama kahepoolsed küsimused kõigi organisatsiooni vanade liikmetega, kel on selleks huvi – näiteks tollide ja turulepääsu küsimustes. Lisaks peab kõnelusi ka WTO peakorter, nende käigus vaadatakse riigi seaduste vastavust WTO lepingutele.
Eesti Venemaaga eraldi kõnelusi ei pea, seda teeb kõigi euroliidu liikmete eest Brüssel.
Euroopa Liit ja Venemaa jõudsid esialgsele kokkuleppele juba 2004. aastal, kuid seejärel muutis Venemaa ekspordireegleid mitmes vallas hoopis diskrimineerivamaks ning sõlmis kolmepoolse tolliliidu Kasahstani ja Valgevenega.
«Nüüd tundub, et kõrgemal poliitilisel tasandil on WTOga liitumise otsus Venemaal tehtud,» märkis Ratso.
Tema sõnul kulub veel neli-viis kuud kõnelusteks mõne teema üle ja pool aastat lepingute ratifitseerimiseks, seega võiks liitumine teostuda 2011. aastal.
«WTO-liikmesus tähendab, et Venemaal ei ole enam võimalik diskrimineerivaid meetmeid tarvitusele võtta. Ei saa näiteks ühel päeval öelda, et meil on uued fütosanitaaria reeglid ja teie liha meile enam ei sobi,» sõnas Ratso.
Venemaale on kasulik olla WTO liige, kuna see soodustab tema kaupade turulepääsu mujal maailmas ning aitab majandust moderniseerida ja mitmekesistada.
WTO-l on 153 liikmesriiki, Eesti on organisatsiooni liige juba 1999. aastast.