IT-teenused kolivad pilvedesse

Pilvetehnoloogiad ja nende pakutavad võimalused on kerkinud tehnoloogiaringkondades üheks põhiteemaks. Selle aasta mais tutvustas Microsofti juht Steve Ballmer Malaisias ettevõtte pakutavaid pilvraalimise võimalusi.

FOTO: AFP/SCANPIX

Tänu tehnoloogia kiirele arengule on kätte jõudnud aeg, mil ettevõtted ei pea enam ilmtingimata omama isiklikke serveriparke ning ka erinevad rakendused ja IT-teenused on üha laialdasemalt kättesaadavad üle interneti.

Teisisõnu muutuvad kõrvuti traditsiooniliste tehnoloogiatega aina olulisemaks nn pilvetehnoloogiad. Elioni tehnoloogiadirektori Kalev Reiljani selgituste kohaselt võib seejuures rääkida kolmest erinevast teenuste liigist.

Esmalt pilvraalimine ehk cloud-computing, mis tähendab teenust, kus üle võrgu on võimalik iseteenindusliku kasutajaliidese kaudu rentida arvutusvõimsust. Selle all mõeldakse peamiselt serverivõimsust ja kettamahtu, aga tänapäeval ka erinevaid võrgulahendusi nagu näiteks koormusejaoturit, veebilehtede puhvrit jms.

Teisalt saab rääkida virtuaalserveri teenusest, mis on oma tehniliselt sisult väga sarnane pilvraalimisega. Peamiseks erinevuseks on väiksemad iseteeninduse võimalused, samas on see tavaliselt suurema paindlikkusega tehnilise lahenduse ja hinna osas. Virtuaalservereid pakuvad peaaegu kõik IT-teenuse pakkujad, teiste hulgas Elion.

Kolmandana nimetas Reiljan netiteenust ehk SaaS’i (Software as a Service). Selle all mõeldakse teenust, kus üle võrgu on võimalik kasutada tarkvara lahendust. Näiteks raamatupidamistarkvara, fotogaleriid, majandustarkvara, müügijuhtimise tarkvara jne.

Tihti on netiteenus installeeritud pilvraalile, pakkumaks kiiret võimalust süsteemi võimsust lisada ja vähendada.

Tuntuimad sellised netiteenused on Eestis näiteks suhtluskeskkond Hot, maailmas on selle valdkonna esirinnas Salesforce, SugarCRM ärikliendi teenuste vallas ning Gmail, Hotmail, Flickr ja Picasa erakliendi teenuste vallas.

Reiljani kinnitusel on pilvetehnoloogia peamisteks eelisteks IT-süsteemi käivitamise ja muutmise kiirus ning kasutusepõhine hinnastamine. Teisisõnu saab arvutusressurssi kiiresti ja iseteeninduslikult kasutusele võtta ja kasutusest ära anda ning maksma peab vastavalt sellele, kui palju ressurssi kasutad.

Seega kukub ettevõttel ära vajadus teha arvestatavaid riistvarainvesteeringuid, näiteks investeerida isiklikesse serveritesse.

«Pilvraali teenuste areng on väga kiire. Juba praegu on võimalik saada pilvraalist (näiteks Amazonist või MS Azure’st) selliseid IT tehnilisi teenuseid ja võimalusi, mida eraldi füüsilise serveriga ise teha võimalik ei ole. Näiteks koormusejaotureid või oma andmete puhverdamist,» selgitas Reiljan.

Peamiseks takistuseks pilvraalide arengu ja kasutuselevõtu ees on aga suurte tarkvarafirmade litsentsipoliitika. Näiteks mõnda Microsofti või Oracle’i lahendust ei saagi majanduslikult mõistlikult pilvraali keskkonda installeerida. Seega praegu juhib kogu valdkonna arengut juriidika, mitte tehnoloogia.

Seda, kui suurt kokkuhoidu või kulu pilvetehnoloogia ettevõtetele kujutab, sõltub Reiljani kinnitusel juba konkreetsetest lahendustest.

«Tüüpiline pilvraali hinnastamine koosneb pisikestest tasudest (näiteks 0,01 USA senti/GB). Sellest tulenevalt tundub pilvraal odav, aga kuna erinevaid kulukomponente on palju, siis võib see kokkuvõttes tulla ikkagi kallim kui virtuaalserver või oma server,» hindas Elioni esindaja.

Microsoft Eesti endine turundus- ja müügijuht Pert Lomp on tehnoloogiasaidil informaator.ee kirjutanud, et järjest rohkem luuakse ettevõtetele selliseid standardseid lahendusi, mis võimaldavad neil kokku hoida raha riistvara arvel. Nii luuakse olukord, kus firmad hoiavad oma andmeid turvaliselt «kuskil seal» internetis.

Lahendusi pakutakse nii väikestele, keskmistele kui ka suurettevõtetele – et kulud oleksid lihtsamini hallatavad ja etteprognoositavad.
«Milleks maksta suure serveripargi eest ja hoida seda omas majas, muretseda varukoopiate ja kättesaadavuse pärast, kui seda kõike on võimalik lahendada lihtsalt pilvetehnoloogial baseeruval platvormil, kus kehtivad väga kõrged turva- ja kättesaadavusreeglid.

Ettevõte säilitab alati oma tavapärase kvaliteedi ja teenuste taseme, saades juurde veel lisafunktsionaalsust,» märkis Lomp.

Tema kinnitusel on ülemaailmselt juba näha, et paljud suured ettevõtted on oma produktiivsuse suurendamiseks ja efektiivsemaks tegutsemiseks saanud abi just pilvetehnoloogiast. Kuna info vahetamine ja töötegemine erinevate osakondade ja ettevõtete vahel on efektiivsem ja operatiivsem, võib see anda ettevõttele hea konkurentsieelise.

Sama trendi on näha ka paljude Eesti ettevõtete seas, kus mitmed teenused dokumendihalduse ja e-posti osas ostetakse sisse, et vähendada serveripargile tehtavaid kulusid.

Kalev Reiljani hinnangul on Eesti turg ja kohalikud teenusepakkujad pilvetehnoloogiate kasutamiseks valmis. Samas sõltub pilvetehnoloogia areng ja kasutuselevõtt paljuski globaalsetest teenusepakkujatest: Amazonist, Google’ist, Microsoftist ja Oracle’ist.

Isegi väikesed muudatused pilvraali hinna- ja litsentsipoliitika reeglites või uutes teenustes võivad muuta pilti drastiliselt.

Seega kui mõni pilvraali lahendus hakkab olema märkimisväärselt soodsam kui virtuaalserver või eraldiseisev füüsiline server, hakkab ka tema osakaal uute lahenduste tehnoloogias tõusma.

«Oluline on siiski märkida, et pilvraal ehk riistvara ja majutuse osakaal tervikliku IT-süsteemi kulust on võrdlemisi väike, jäädes 10-15 protsendi kanti. Sellest tulenevalt on majanduslikkuse mõju osas netiteenuste ehk SAAS-valdkonna areng tunduvalt olulisem kui pilvraalindus,» märkis Reiljan.

Tema hinnangul on Eesti ettevõtted ja riigiasutused uutele tehnoloogiatele vägagi avatud. Seetõttu on üldine teadlikkus nii virtuaalserverite, pilvraalimise kui ka netiteenuste osas võrreldes teiste riikidega suhteliselt hea.

«Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt toimub evolutsiooniliselt. Uute lahenduste käivitamisel arvestatakse ka nende võimalustega.»

Reiljani sõnul on Eesti ettevõtete hirmud seoses IT-teenustega võrdlemisi väiksed. «Võib-olla võiks turvalisuse ja andmekaitse osas paranoia isegi suurem olla. Peamiseks tehnoloogia valiku kriteeriumiks on sageli hind ja suurim hirm pilvetehnoloogia puhul on seega kartus kõrge hinna või ootamatu kulu ees,» lisas ta.

Tagasi üles