Kaubavedu on viimase kümne aasta kõige sandimas seisus

Muuga sadama söeterminal.

FOTO: Peeter Langovits

Statistikaameti andmetel veeti mullu Eesti sadamate kaudu ligi 35 miljonit tonni kaupa ja raudteel 28 miljonit tonni kaupa, mis olid viimase kümne aasta madalaimad näitajad.

Varasema aastaga võrreldes vähenes sadamate kaubamaht viiendiku ja raudteel ligi neljandiku võrra, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Piret Pukk statistikablogis.

2015. aastal laaditi Eesti sadamates laevadele 24,6 miljonit tonni ja lossiti laevadelt 10,2 miljonit tonni kaupa. Kui 2014. aastal toetas sadamate kaubamahu kasvu just Eesti sadamatesse saabunud kauba lossimise mahu kasv, siis mullu vähenes nii lastimise kui ka lossimise maht, vastavalt 18 ja 25 protsenti. Tegemist on viimase kümne aasta suurima langusega, kirjutab Pukk.

Kümne aasta jooksul on kaupade lastimine sadamates vähenenud 42 protsenti, aga kaupade lossimise maht kasvanud üle kahe korra.

Vaatamata mullusele lossimise mahu kahanemisele on sadamad viimastel aastatel teenindanud Puki sõnul siiski märkimisväärse koguse ehk 30 protsendi ulatuses meritsi saabunud kaubavoogu ja 70 protsendi ulatuses meritsi lähetatud kaubavoogu. Kümme aastat tagasi oli see suhe 10 ja 90 protsenti.

Statistikaameti andmeil on kaupade lastimine mõjutatud kaubaveost avalikul raudteel, kus veetakse peamiselt transiitkaupa.

Sadamates lastiti peamiselt vedelaid rafineeritud naftatooteid (ligi pool lastitud kaupadest), lämmastikuühendeid ja väetisi (v.a looduslikud väetised), metsandus- ja metsavarumistooteid ning koos transporditavaid kaupu. Enim lossiti samuti vedelaid rafineeritud naftatooteid (üle kolmandiku lossitud kaubast), koos transporditavaid kaupu ning kaevandus- ja karjääritooteid.

Mullu veeti Eesti raudteedel 28 miljonit tonni kaupa, 23 protsenti vähem kui aasta varem. Ka raudtee kaubaveo langus on Puki sõnul viimaste aastate suurim.

Raudteetranspordi kaubamaht Eesti riigisisestel vedudel oli mullu 15 miljonit tonni, veerandi võrra vähem kui tunamullu. Transiitkaupa veeti 11,3 miljonit tonni, 20 protsenti vähem kui aasta varem. Eksportkaupa veeti raudteel 0,4 miljonit ja importkaupa 1,3 miljon tonni.

Kaubamahu vähenemine on Puki sõnul eelkõige tingitud sellest, et Venemaa kasutab transiitkauba veol kauba saatmiseks välisriikidesse raudteetranspordi ja Eesti sadamate teenuste kombineerimise asemel üha rohkem Venemaa enda sadamaid.

Riigisisestel raudteevedudel veeti nagu varasematelgi aastatel peamiselt põlevkivi, transiitkaubana vedelaid rafineeritud naftatooteid ning lämmastikuühendeid ja väetisi, eksporditi mineraaltooteid ja imporditi naftatooteid.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles