Swedbank langetas Eesti majanduskasvu prognoosi

Swedbank.

FOTO: Liis Treimann

Swedbank langetas Eesti 2016. aasta majanduskasvu prognoosi 0,3 protsendipunkti võrra 2,3 protsendile.

Järgmisel aastal ootab Swedbank 2,6 protsendilist majanduskasvu, 0,2 protsendipunkti vähem kui novembri prognoosis. «Eelmisel aastal välisnõudlus Eesti kaupade ja teenuste järgi vähenes ning mõjutas tugevalt negatiivselt kogu majandust,» seisab prognoosis Swedbank Economic Outlook.

Lisaks kehvale nõudlusele vähenes ärisektori käive seoses tootja- ja ekspordihindade langusega, märkis pank. «Tugev palgakasv, deflatsioon ja vähenenud tööjõumaksud suurendasid kodumajapidamiste ostujõudu ning mõjutasid positiivselt sisekaubandust ja teisi sisetarbimisega seotud tegevusi,» märkis Swedbank.

Eesti põhiliste kaubanduspartnerite majandused peaksid 2016. aastal kasvama, mis omakorda peaks pakkuma rohkem võimalusi ekspordi laiendamiseks nendele ettevõtetele, mis sõltuvad välisnõudlusest. «Siiski ootame Eesti ekspordi vaid tagasihoidlikku taastumist. See aasta peaks pakkuma paremaid ekspordiväljavaateid Euroopa ja USA turgudel, ent Vene turust ja maailmaturu naftahindadest sõltuvad ettevõtted ei peaks ootama märgatavat paranemist,» kirjutas pank.

Samuti jääb Swedbanki hinnangul sel aastal tagasihoidlikuks tootjahindade, eriti ekspordihindade taastumine. See jääb ka aeglasemaks kui impordihindade tõus, kuna euro jääb sel aastal ilmselt madalale tasemele. «See võib lisada täiendavat survet ärisektori kasumile. Siiski, kuna ettevõtted on end rohkem sidunud globaalse väärtusahelaga, jääb valuutakursi kõikumise mõju madalamaks kui aastaid tagasi,» kirjutas pank.

Kui novembris ootas Swedbank, et 2016. aastal tõusevad tarbijahinnad 1,6 protsenti, siis nüüd prognoosib Swedbank vaid 0,3-protsendilist inflatsiooni. «Energiahinnad on globaalse ülepakkumise tõttu langenud oodatust rohkem,» märkis pank.

Tarbijahindade tõusumäär saab siiski olema positiivne, kuna maksupoliitilised muudatused ja aktsiisitõusud tõstavad indeksit panga hinnangul 0,7 protsendipunkti. Samuti muutuvad jätkuva palgakasvu mõjul kallimaks teenused. Aastal 2017 prognoosib pank tarbijahindade 2,2-protsendilist kasvu, novembris oli ootus 2,5 protsenti.

Tööpuuduse määraks hindab pank sel aastal 6,3 protsenti, samas kui novembris oli ootus 6,9 protsenti. «Aastail 2016–2017 võib oodata madalama tööjõu pakkumise ja nõudluse tõttu töötuse langust. Töötuse langust võib prognoosida mõnes ekspordiga seotud sektoris, mille olukord on madala nõudluse ja/või ekspordihindade tõttu keerukas,» seisab prognoosis.

Vähemalt ajutiselt tõstab töötust panga hinnangul ka töövõimereform ning avaliku sektori töötajate arvu vähendamine. Aastal 2017 ootab Swedbank töötuse määra 6,6 protsenti, novembrikuine ootus oli 6,8 protsenti. Reaalpalk kasvab panga ootuste kohaselt sel aastal 4,9 protsenti ja järgmisel aastal 3,1 protsenti; selle aasta prognoos on novembrikuisest 0,6 protsendipunkti kõrgem, ent järgmise aasta oma 0,6 protsendipunkti madalam.

Riigieelarve saab sel aastal olema defitsiidis 0,2 protsendi ulatuses sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja tuleval aastal saab eelarve panga hinnangul olema täpselt tasakaalus; need hinnangud novembrikuuga võrreldes muutunud ei ole. Jooksev- ja kapitalikonto ülejääk saab olema panga hinnangul sel aastal 3,4 protsenti ja 2017. aastal 1,8 protsenti SKTst, varasemad prognoosid olid vastavalt 4,9 protsenti ja 3,1 protsenti.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles