Uuring: üle poole Eesti ärijuhtidest on puutunud kokku korruptsiooniga

Korruptsioon. Pilt on illustratiivne.

FOTO: SCANPIX

Eestis ja Taanis eelmisel aastal läbi viidud uuringust selgus, et rohkem kui pooled mõlema riigi ettevõtete juhtidest on ärivaldkonnas korruptsiooniga kokku puutunud. Eestis oli vastav näitaja 57 ja Taanis 51 protsenti.

Uuringust selgus, et Eestis peetakse võrreldes Taaniga rohkem levinuks huvide konflikti, kickbacki (nn tehingutasu), altkäemaksu, kelmust ja väljapressimist. Mõlemas riigis on kõige levinumad ärikorruptsiooni vormid kickbacki maksmine kaupade või teenuste vahendamisel ja huvide konflikt.

«Paljudele, ka taanlastele, tuleb üllatusena, kui levinud on korruptiivsed tegevused. Üldiselt ei pea juhid ärikorruptsiooni vastuvõetavaks, kuid peamiselt vabandatakse ennast sellega, et kõik teised teevad samuti nii. Altkäemaksu ja kelmusi peetakse vähem vastuvõetavaks kui kickbacki ja huvide konflikti, näiteks pereliikmete eelistamist. Ärikorruptsiooni peavad vastuvõetavamaks väiksemad ettevõtted, nooremad ja meessoost juhid,» ütles uuringu üks autoritest Taani Aarhusi ülikooli professor Lars Johannsen.

Peamine altkäemaksu andmise põhjus on juhtkonna surve. 50 protsenti Eesti ja 54 protsenti Taani juhtidest usub, et inimesed annaksid ülemuse käsul altkäemaksu. Alla kümne töötajaga ettevõtted ja kodumaisel kapitalil põhinevad ettevõtted õigustavad korruptsiooni rohkem kui suured ja välismaisel kapitalil põhinevad ettevõtted.

Korruptsioonijuhtumist teada saades juhid enamasti reageeriks: vaid 3 protsenti Eesti ja 10 protsenti Taani juhtidest ei annaks juhtumist teada. Mõlemas riigis eelistatakse juhtumist teada anda ettevõtte sees juhtkonnale või otse asjaga seotud isikule.

Üle 90 protsendi Eesti ja Taani juhtide arvates on juhi isiklik eeskuju tõhus korruptsioonivastane meede. Tõhusaks peetakse ka asutuse kontrollisüsteemi ja karistusi (nt vallandamine), kuid neid peaksid täiendama eetikakoodeks ja eetikaalane väljaõpe.

Peamiste ärikorruptsiooni tagajärgedena tajutakse ettevõtte maine langust ja majanduslikku kahju. Väikeste ettevõtete juhid peavad tõenäolisemaks ärikorruptsiooni tagajärjeks majanduslikku kahju ja ärivõrgustiku kaotamist. Korruptsioonijuhtumi halb mõju isiklikule karjäärile paneb taanlasi rohkem muretsema kui eestlasi.

Uuring põhineb 1000 Taani ja Eesti erasektori juhi telefoniküsitlusel ning on osa Euroopa Komisjoni poolt rahastatud projektist.

Tagasi üles