Uuring: meeldivad töökaaslased on Eesti noortele olulisemad kui palk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
64% noortest valiks pigem väiksema palga ja meeldivad töökaaslased, kui suurema palga ja lepiks ebameeldiva kollektiiviga, selgus advokaadibüroo Eversheds Ots&Co tehtud uuringust.
Tulevase töö leidmisel on 68% vastanute hinnangul olulisemad õiged hoiakud, väärtushinnangud ja isikuomadused, 32% arvates on olulisemad teadmised, oskused ja haridus.
Uuringu viis läbi Eversheds Ots&Co detsembris 2015. Uuring oli anonüümne, vastused koguti Tallinna kesklinna koolide 226-lt kaheksanda klassi õpilaselt kirjalikult. Uuring viidi läbi Evershedsi heategevusliku väitlusprogrammi «Debate Class» raames.
«Tundub, et juba väga noored teavad, et parem palk ei kompenseeri kehva töökliimat ja tööl käies loeb väga ka hea enesetunne, mida loovad lisaks muule toredad ja toetavad kolleegid,» kommenteeris Eversheds Ots&Co personalijuht Piret Taremaa. «Tulevikus võidavad eelkõige need ettevõtted, mis näevad töökeskkonna ja töötajate heaolu parandamises investeeringut mitte tüütut ja ebaolulist kohustust. Kui tööandja bränding on tugev siis on ka kergem töötajaid leida ja hoida. Kui mõne ettevõtte kohta on teada, et seal on küll parem töötasu kuid pingeline töökeskkond, siis kiputakse valima pigem väiksem palk aga töökoht, kus tuntakse ennast hästi,» lisas ta.
Personalijuhi sõnul on üks võimalusi töökliima ja omavaheliste suhete parandamiseks erinevate ühisürituste korraldamine, kuid kuluka erisoodustusmaksu tõttu jätavad paljud ettevõtted need võimalused pigem kasutamata.
«Ühest küljest oleks tervitatav, kui riik selle koha pealt vastu tuleks ja igal sammul maksu ei küsiks, kuid kui see jääb esialgu unistuseks, siis peaksid tööandjad siiski leidma võimalusi, et ühistesse ettevõtmistesse võimalikult palju panustada,» kommenteeris personalijuht.
Uuringu tulemused teeb tema hinnangul huvitavaks see, et selliseid soove väljendavad noored, kes alles mõne aja pärast tööturule sisenevad.
«Võiks arvata, et neid motiveerib eelkõige tulevane töötasu, kuid nii paljud oskavad juba ette mõelda, mida võiks tulevane tööandja lisaks tasule veel pakkuda, et töösuhe tekkida võiks,» lisas Taremaa.
Tema sõnul investeeringutest töökeskkonda üksi ei piisa, vaid üha olulisem on kohe algusest peale leida õiged inimesed õigetesse meeskondadesse. Taremaa väidab, et inimesi otsides ja palgates tulebki paljuski otsustada kandideerijate hoiakute ja väärtuste järgi, sest kõik muu on õpitav. Kui palgata suurepäraste teadmistega tippspetsialist, kelle väärtused ja isikuomadused ei sobi ülejäänud ettevõttega, siis võib edukas koostöö väga raskeks osutuda.
«Keerulise iseloomuga intrigantidel ja õhkkonna mürgitajatel tegelikult tänapäeval suhtlemist ja koostööd nõudvates meeskondades kohta ei ole. Seetõttu tuleks ka noortel lisaks mõelda sellele, millised töökaaslased nendest endast saavad ja kas nende väärtushinnangud ja hoiakud aitavad neil töövestlustel hoolimata lühikesest CVst soovitud ametikohta endale saada või mitte,» leidis Taremaa.