Brüssel viskab prügikasti reeglid, mille alusel vastutab varjupaigataotluse eest esimene liikmesriik, kuhu põgeniku jalg astub. See on revolutsioon liidu poliitikas, nihutamaks koormat lõunaosast jõukamasse põhjakaarde.
Euroopa Komisjon nihutab pagulaskoorma põhja poole
20. jaanuar 2016, 16:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esimese maa» nõue on otsekui splint, mis kogu Euroopa Liidu pagulassüsteemil rattaid all on hoidnud, kirjutab Financial Times. Samas on see osutunud euroliidu liidritele poliitiliselt problemaatiliseks olukorras, kus Saksamaa ja teised liikmesriigid kritiseerivad piiririike nagu Kreekat ja Itaaliat võimetuses sissevoolavaid inimesi registreerida ja neile varjualust võimaldada.
Sisuliselt kukkuski nimetatud poliitika mullu kokku, kui Saksamaa loobus oma õigusest saata tagasi teistesse liikmesriikidesse sadu tuhandeid varjupaigataotlejaid, utsitades samal ajal tõrksaid partnereid rohkem vastutust võtma.
Euroopa Komisjon on nüüd jõudnud järeldusele, et reegel on «aegunud» ja «ebaõiglane» ning see heidetakse kõrvale eelnõuga, millelt eemaldatakse kate märtsis, ütlesid Financial Timesile kursisolevad ametnikud.
Ilmselt asetab liigutus mõnedele liikmesriikidele nagu Suurbritanniale kohustuse võtta vastu märkimisväärselt rohkem varjupaigataotlejaid, kuna nende tagasisaatmine naabermaadesse muutub raskemaks.
Samuti võib tugevneda surve liikmesriikidele asuda toetama ametlikku kvoodisüsteemi ning ühiseid varjupaigareegleid.