Jahimehed matsid mullu 1445 metsseakorjust

Viljandimaalt leitud seakatku kahtlusega metsseakorjus.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Alates eelmisest aastast on Eesti jahimehed ühe sigade Aafrika katku (SAK) vastu võitlemise meetmena matnud metssigu - mullu märtsist detsembrini maeti kokku 1445 metsseakorjust.

Kõige rohkem maeti metssigu detsembris (315) ja kõige vähem juunis (32). Detsembris maeti enim metssigu Jõgevamaal, kus esimene SAKi juhtum diagnoositi alles augustis, kirjutab Eesti Jahimeeste Selts.

2015. aastal maeti enim metssigu Põlvamaal, Viljandimaal ja Võrumaal. Vähem maeti metssigu Ida-Virumaal ja Pärnumaal.

Huvitavaks fenomeniks on Ida-Virumaa, mis oli kolmas taudistunud maakond. Kokku on seal diagnoositud 40 SAK positiivset metssiga ja lepinguliselt maetud 11, mis on märgatavalt vähem, kui üheski teises taudistunud alas.

Valgamaa oli esimene maakond, kus 2014. aasta augustis SAK diagnoositi. 2015. aastal maeti seal kokku 187 metssiga.

«Loodame, et maapind sügavale ära ei külmu, et leitud metssigu oleks võimalik matta, mitte ei peaks neid konteinerisse viima,» sõnas Valgamaa jahimeeste ühistu juhatuse esimees Rein Rosenberg.

Tema sõnul on matmine raske töö. «Eriti ebameeldivaks teeb selle lagunenud korjuste lõhn ning piisavalt suure ja sügava augu kaevamine, et paarsajakiloseid metssigu teised loomad välja ei kaevaks.»

Sellest olenemata kinnitas ta, et ühistu jahimehed on ka edaspidi valmis metssigu matma.

Märtsis sõlmisid veterinaar- ja toiduamet ning jahimeeste selts lepingu sigade Aafrika katku surnud metssigade korjuste ning seakatku diagnoosiga kütitud metssigade kahjutustamiseks. 

Surnud metssigade puhul on tegemist nakkusohtliku materjaliga, mille kõrvaldamine loodusest on oluliseks meetmeks taudi leviku tõkestamisel. 

Metssea korjuste kahjutustamise eest tasutakse vaid sigade Aafrika katku suhtes positiivseks osutunud proovide alusel.

Keskkonnaamet seadis jahimeestele kohustuseks küttida 29 608 metssiga. Küttimismahu suurendamise eesmärgiks on tagada metssigade asurkonna arvukuse vähenemine, mis peab kaasa aitama taudi leviku tõkestamisele. 1. jaanuari seisuga on kütitud 21 427 metssiga, mis on 72% ettenähtud küttimismahust.

Koos surnult leitute ja maetute, kütitute ning hukatud metssigadega on jahimehed loodusest viinud 22 946 metssiga. 

MaakondKokku
Ida-Virumaa11
Jõgevamaa101
Järvamaa139
Lääne-Virumaa117
Põlvamaa254
Pärnumaa33
Tartumaa160
Valgamaa187
Viljandimaa230
Võrumaa208
Hiiumaa. (Ei olnud SAK positiivsed)5
Kokku1445
Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles