Kapitali äravool Venemaalt kiireneb üha. Hetkeseisuga on tänavu lahkunud juba enam kui 21 miljardit dollarit, kuna ettevõtjad valmistuvad võimalikeks raputusteks enne 2012. aasta presidendivalimisi, majandusväljavaade aga halveneb.
Venemaa tühjeneb valuutast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel ajal kui ülejäänud BRIC ehk Brasiilia, India ja Hiina raha sissevoolu tulva tõkestada püüavad, põgeneb raha Venemaalt ning rubla nõrgeneb.
Vene keskpankur Sergei Ignatjev ütles eile, et ülalmainitud 21 miljardi dollari lahkumises on süüdi «mittefinantsilised organisatsioonid» mis on tema sõnutsi hoiuseid välismaistesse pankadesse üle viinud ning piiri taga kinnisvara soetanud.
Möödunud nädalal tõstis keskpank kapitali äravoolu prognoosi käesolevaks aastaks 22 miljardi dollari peale. Alles oktoobrikuus pakuti sellist numbrit nagu 12 miljardit.
Goldman Sachsi andmetel voolab Venemaalt nüüd välja 3 miljardit dollarit nädalas, veel suvel võttis sama summa lahkumine aega terve kuu.
Suur väljavool sulatas riigi kõva valuta varusid möödunud nädalal 3,5 miljardi dollari võrra. Goldman Sachsi arvutuste kohaselt oli erakapitali netoväljavool möödunud nädalal 3,4 miljardit dollarit – enam kui novembri avanädala 2,7 miljardit dollarit.
Kiirelt kasvav import pureb ka 66 miljardi dollari suurust jooksevkonto ülejääki, mille Venemaa tänavu esimese 10 kuuga naftahindade abiga tekitada suutis.
Alfa Banki vanemanalüütik Natalja Orlova ütles, et kuude lõikes võib jooksevkonto ülejääk kärbuda 11 miljardi dollari juurest 1-2 miljardi dollari peale – seda siis neljandas kvartalis. Orlova sõnutsi suureneb seetõttu tülgastus rubla vastu, väljavool aga kiireneb.
Üha enam analüütikuid on seda meelt, et tulevaks aastaks on jooksevkonto ülejääk otsas, ütles VTB Capitali analüütik Aleksei Moissejev.
«Kapitaliomanike jaoks ei ole riski-kasumi suhe enam vastuvõetav,» ütles Moissejev. «Kõik Venemaale investeerimisega seotud riskid on alles, kuid kuna majandus kasvab vaid 3 protsenti aastas, siis ei saa kapitali pealt eriti palju tulu.»
Moissejev ütles, et lisaks kasvavale kalduvusele raha traditsioonilistele turgudele varjule viia investeerib üha suurem hulk venelasi ka näiteks Ukrainasse, kus äritegevusega seotud riskid on küll kõrged, kuid kasu siiski kopsakam.
Ta ütles: «Ukraina poole on teel suur osa Vene pangakapitali. Väiksemad ärimehed ostavad sinna usinasti maad, samuti toiduettevõtteid – reeglina umbes 10-20 miljoni dollari eest.»
Analüütikud arvasid, et üheks väljavoolu kiirenemise põhjuseks võib olla kauaaegse Moskva linnapea Juri Lužkovi kohalt kangutamine pärast viimase kibedat lahingut president Dmitri Medvedeviga.
Lužkovi eemaldamine andis märku, et võimuvõitlus presidenti ja peaminister Putinit ümbritseva poliitilise ja ärieliidi ridades hakkab ägenema. Nüüd kardavad nii ametnikud kui ärigrupid tulevahetuses pihta saada.
«Selline on see Vene bütsantslik reaalsus, mis investoreid eriti ei tõmba,» ütles Moskva investeerimispanga Troika Dialogi vanemanalüütik Jevgeni Gavrilenkov.
Moskva Carnegie keskuse poliitanalüütik Nikolai Petrov ütles: «Lužkovi lendamine oli märk sellest, et miski pole kindel, keegi pole kaitstud ning seetõttu on aeg asuda riske hajutama. Eliidi jaoks tuli silmapiir praegu väga lähedale, kõik mõtlevad vaid aasta 2012 võtmes.»
Gavrilenkov ütles aga, et äravool hakkas hoogustuma juba suve lõpul, siis kui valitsus otsustas kolme aasta perspektiivis taas rohkem kulutama hakata ja lükkas eelarve säästuläve üle 100 dollari naftabarreli kohta.
Peamiselt tõotati tõsta pensione. See aga varjutas inflatsiooniväljavaate, mis on püsinud Nõukogude-järgse aja rekordmadalustes.
Veelgi andis inflatsioonile hoogu suvine ekstreemne põud, mis toiduhinnad lakke ajas. Aasta lõikes peaks tarbijahinna inflatsioon nüüd tulema 8 protsenti, samal ajal kui keskpanga intressimäär on 7,75 protsenti – mistõttu rublasid hoiustada eriti ei taheta.
Kuna valitsus otsustas tarbimise stimuleerimiseks riiklikke kulutusi tõsta, selle asemel et majandusse investeerida, on import järsult kasvanud ning tänavu esimese 9 kuuga 30 protsenti üles roninud – mullusega kõrvutades.
Majanduskasv on aga ikkagi kängus, ütleb Orlova Alfa Bankist.
Orlova lisas, et osaliselt võib kapitali äravoolu küll seletada ka välislaenude tempokama tasumisega neljandas kvartalis, kuid samas paneb pensionäridele kuulutatud rõõmusõnum muretsema, kuidas Venemaa pensionikassa puudujääki lappida kavatseb.
Copyright The Financial Times Limited 2010.