Vaata, millised tuntud ettevõtted on üritanud Facebooki ära osta

PM Majandus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuvatõmmis Facebooki esilehest.
Kuvatõmmis Facebooki esilehest. Foto: Facebook

Business Insider on raamatule «Facebook Effect» toetudes toonud välja 11 ettevõtet ja investorit, kes on üritanud Facebooki selle lühikese ajaloo jooksul üles osta.

Esimest korda läheneti Mark Zuckerbergile ostusooviga juba neli kuud peale ettevõtte sündi ning peale seda on sotsiaalvõrgustikule tehtud ridamisi ahvatlevaid ning vähem ahvatlevaid pakkumisi. Neile ära ütlemine on aga end ära tasunud – praeguseks on Facebookil 1,55 miljardit aktiivset kasutajat ning ettevõtte börsiväärtus ületab 280 miljardit dollarit.

  • 2004. aastal pakkus tundmatuks jääda soovinud New Yorgi investor Zuckerbergile Facebooki eest 10 miljonit dollarit, millest too pikemalt mõtlemata keeldus.
  • Business Insideri andmetel üritas Facebooki ära osta ka sotsiaalvõrgustik Friendster, millel puudusid selleks aga vajalikud vahendid. Selleks ajaks, kui investorid olid ostuks piisavalt raha eraldanud, oli Facebook aga juba ettevõtte haardeulatusest väljas.
  • 2004. aasta suvel tegi oma esimese pakkumise Google. Selle suurust ei ole kunagi avalikustatud.
  • 2005. aasta märtsis üritas Facebooki 75 miljoni dollari eest üles osta meediaettevõte Viacom. Kuigi toona vaid 20aastane Zuckerberg oleks müügiga teeninud 35 miljonit dollarit, ütles ta ka sellele pakkumisele ära.
  • 2005. aasta kevadel avaldas ostusoovi ka konkurent MySpace, kuid Facebook ei olnud hetkekski sellest huvitatud.
  • Viacom tegi teise pakkumise 2005. aasta sügisel, kuid tulutult.
  • Meediakanali NBC esindajad kulutasid 2005. aastal samuti Facebooki uksi, kuid tehinguni ei jõutud.
  • 2006. aasta jaanuaris lähenes Facebookile  äsja Myspace´i üles ostnud News Corp, samuti tulemusteta.
  • Meeleheitel Viacom tegi oma kolmanda pakkumise 2006. aasta alguses. Zuckerberg oli varem hinnanud ettevõtte väärtuse 2 miljardile dollarile, meediaettevõtte pakkumiseks oli 1,5 miljardit dollarit, 800 miljonit dollarit sellest rahas. Zuckerberg oli peaaegu juba nõustumas, soovides ainult, et Viacom suurendaks kohe makstavat rahasummat. Meediaettevõte ei julgenud sellist riski võtta, kuna Facebook oli küll kiirelt laienemas, kuid selle käibenumbrid olid väikesed. Tehing jäi katki.
  • 2006. aasta juunis tegi Yahoo! Facebookile miljardi dollari suuruse pakkumise. Paljud sotsiaalvõrgustiku investorid ning tippjuhid olid müügiga nõus, kuid Zuckerberg teadis, et kohe avalikustatav kasutajatele kuvatav uudistevoog News Feed võib õnnestumise korral tõsta ettevõtte väärtuse palju kõrgemale ning kõhkles. Vahepeal oli Yahoo sunnitud katastroofiliste kvartalitulemuste tõttu oma pakkumist 850 miljonile dollarile vähendama, misjärel kulus Facebookil eitava otsuseni jõudmiseks vaid 10 minutit.
  • 2006. aasta keskel tundis Facebooki ostmise vastu huvi ka Time Warnerile kuulunud internetifirma AOL, mis aga ei saanud emafirmalt luba müüa maha mõned ebavajalikud üksused, et ostupakkumiseks raha kokku saada.
  • Yahoo naases üle miljardi dollari küündiva pakkumisega 2006. aasta sügisel, kuid selleks ajaks oli Facebook loobunud piirangust, mille järgi said selle kasutajateks olla vaid tudengid ja keskkooliõpilased. Päevas suurenes kasutajabaas 20 000-50 000 inimese võrra ning sotsiaalvõrgustik ei olnud enam müügist huvitatud.
  • 2007. aastal üritas Google uuesti, kuid tulutult.
  • Microsofti toonane tegevjuht Steve Ballmer tegi Facebookile 2007. aastal 15 miljardi dollari suuruse pakkumise. Seejuures soovis maailma suurim tarkvaraettevõte sotsiaalvõrgustiku üle võtta jupikaupa - kõigepealt osta 15 miljardi dollari väärtuse juures 5 protsenti ettevõttest ning iga poole aasta järel osta juurde järgmine viieprotsendine osa. Ülevõtmisest küll asja ei saanud, kuid Microsoft omandas sellegipoolest ettevõttest 1,6 protsenti 250 miljoni dollari eest.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles