Sisuturundus

Peitke rahakotid ära, audiitor tuleb!

FOTO: EY

Umbes nii võiks kokku võtta need linnalegendid, mis käivad audiitorite kohta. Täpsemalt, et nad tulevad kindla eesmärgiga keegi süüdi mõista, ebaolulised pisiasjad suureks puhuda, toetusraha tagasi küsida ja lõpuks on neil veel kõige selle üle ka hea meel.

Kinnitan teile, et see ei ole nii. Igal audiitoril on hea meel, kui auditi lõppedes ei käi keegi ringi rusikas taskus. Ja ühelgi audiitoril ei ole hea meel, kui kellelgi tema töö tulemusena kehvasti läheb, mõne toetusraha peab tagasi maksma või mingeid tegevusi uuesti tegema.

Võtame näiteks erinevad Euroopa Liidu toetused, millega tänaseks juba väga paljud eestimaalased on ühel või teisel viisil kokku puutunud. Audiitori ülesanne toetusraha auditeerides on konkreetne – hinnata tehtud kulude vastavust toetuslepingule ja selles sätestatud nõuetele.

Tõsi – audiitorit peavad huvitama kõik tingimused ja kõikide nende täitmine. Kahe silma vahele ei saa midagi jätta ning kui midagi peaks ka tunduma kahtlane või ebakorrektne, ei saa audiitor kunagi hooletult käega lüüa, vaid peab alati küsima täiendavaid selgitusi. Näiteks kontrollitakse auditi läbiviimisel muu hulgas, kas:

  •          tehtud kulutused on tegelikud;
  •          kulutused on tehtud toetuse saaja poolt ning on toetuse saaja raamatupidamises arvel;
  •          kulutused on tehtud projekti perioodi jooksul;
  •          kulutused on tehtud toetuse saaja tavapraktika kohaselt;
  •          tehtud kulutused vastavad siseriiklikele ja Euroopa Liidu seadustele ning regulatsioonidele;
  •          tehtud kulutused vastavad toetuslepingu ja projekti eesmärkidele ning kinnitatud eelarvele.

Olenevalt toetusskeemist on toetusega kaasnevad tingimused erinevad ning erineb ka see, millele audiitorid rõhku panevad. Oluline on kõik need tingimused, millega sageli nõustutakse juba taotlust esitades, endale eelnevalt selgeks teha. Kuid nagu ikka, peitub saatan sellelgi puhul detailides.

Esineb üksüheselt mõistetavaid kriteeriume (näiteks, et kulu peab olema tegelik, toetusobjektiga seotud ja toetatud nõuetekohase tõendusmaterjaliga), kuid ka keerulisemaid ja ebamäärasemaid kriteeriume. Näiteks tööajaarvestuse ja kaudsete kulude puhul võivad reeglid igas toetusmeetmes erineda.

Viimaste osas võivad Euroopa Komisjoni poolt ette antud juhisedki keeruliselt ja ebamääraselt sõnastatud olla, mis teeb nende reeglite täpse täitmise veelgi raskemaks. Peamine soovitus selliste asjade puhul on varuda piisavalt aega, et küsida täiendavaid selgitusi projekti koordinaatorilt või asutuselt, kes neid projekte läbi vaatab. Arusaamatuse tagantjärgi klattimine võib minna kordades keerulisemaks ja tähendada ka juba kulutatud raha tagasimaksmist.

Tegelikult elame ju imelisel ajal – kui on ikka väga hea mõte, siis üldjuhul on võimalik leida ka erinevaid rahastusmehhanisme, mis idee teoks aitavad teha. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et kellegi teise raha kasutamise puhul on enamasti paigas ka üsna täpsed tingimused, mida ja kuidas selle rahaga peale hakata tohib. Kui nendes raamides püsida, ei ole põhjust ka audiitorit karta ega rahakotti peitma hakata.

Autor: Kati Luukas – EY auditiosakonna juhtivkonsultant

Tagasi üles