Eesti suhtub Rootsi kinnisvaramulli võimalikku lõhkemisse rahulikult
12. jaanuar 2016, 14:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile kohtusid Eesti Finantsinspektsiooni juhatuse liikmed oma Rootsi kolleegidega, et hinnata Rootsi majanduse olukorda ja keskkonna riske ning selle mõju meie majandusele.
Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler ütles, et Rootsi arengud mõjutavad Eestis tegutsevaid suuremaid krediidiasutusi emaettevõtjate kaudu ja meie majanduste seotuse tõttu.
«Rootsi majandusel läheb praegu hästi, tarbijanõudlus on kõrge. Samas täheldatakse tööjõupuudust ja palgasurvet. Inflatsioon on madal. Madalate intresside keskkond annab alust kõrgetele varade hindadele. Huvitav situatsioon, kus selgelt on ka riskid,» kirjeldas Kessler.
Kessleri sõnul ei ole Rootsi majapidamiste finantskohustuste määr otseseks ohuks Rootsi finantsstabiilsusele, kuid nende finantsjärelevalve hinnangul on suurte kohustustega majapidamised siiski haavatavad, kui kinnisvara hinnad peaks langema.
Rootsi finantssektor on võrreldes kogu majandusega suur ja omavahel läbipõimunud. Pangandusturg on koondunud nelja suurema panga kätte. Panku finantseeritakse olulises osas turu poolt ja lühiajaliselt. See tähendab, et pangandus on avatud refinantseerimise riskidele, mis võivad võimenduda finantssektori vastastikkuse seotuse kontekstis, selgitas Kessler.
«Rootsi finantsjärelevalve hinnangul peab nende pangandus võimalikele tagasilöökidele vastu, kui sellised peaksid ilmnema. Pankade tulud on stabiilsed ja olemas hea võime laenukahjude katmiseks. Rootsi suund on muuta panku kogumis tugevamaks, vastupidavamaks majanduskeskkonna muutustele,» rääkis ta.
Eesti suurpangad, kes on Rootsi pankade tütarettevõtjad, kuuluvad euroala ühtse pangandusjärelevalve mehhanismi otsejärelevalve alla. Selle mehhanismi moodustab Finantsinspektsioon koos teiste euroala pangandusjärelevalve asutuste ja Euroopa Keskpangaga. Emaettevõtjate ja kontserni tasemel teeb järelevalvet Rootsi, mis euroalasse ei kuulu.
«Inspektsioon töötab selle nimel, et meie olulistel pankadel säiliksid vajalikud kapitalipuhvrid, mis võimaldaksid hästi vastu seista Eesti keskkonnas kätkevatele või ka teiste asjassepuutuvate piirkondade riskidele. Nt 2014. aastal oli Eesti turul tegutseva kahelt suuremalt pangalt finantsjärelevalveasutuse nõutav täiendav kapitalinõue 29,4 protsenti suurem kui regulatsioonist tulenev vaikimisi kapitalinõue,» selgitas Kessler.
Tema sõnul on oluline teha meie pankadele stressteste, et muu hulgas tagada neil piisava likviidsuse olemasolu oma klientide teenindamiseks erinevates olukordades. «Suuname panku hindama oma infotehnoloogiast ning tegevuste edasiandmisest tulenevaid riske ja üle vaatama olemasolevaid süsteeme, lähenemisi. Täiendavalt hindame, kui hoolsad ollakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks vajalike protseduuride rakendamisel ja süsteemide käitamisel,» kirjeldas Kessler.