Peep Sooman: tehinguperioodid lühenevad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman kirjutab, et suuremates linnades on korterite müügiperioodid oluliselt lühenenud - reaalse müügihinnaga on võimalik elamispinda realiseerida üksikute nädalate jooksul.
Euroeelne sagin kinnisvaraturul ei ole õnneks toonud kaasa kardetud lühiajalist ostulainet, mis omakorda viiks aasta alguses turu uude madalseisu.
Kuid mitme asjaolu kokkulangevusel on hüppeliselt kasvanud isikute hulk, kes on valmis hea pakkumise korral kohe ostu sooritama.
Eelpoolmainitud asjaoludeks on ühelt poolt positiivsed sõnumid majanduse kohta, teisalt annab tooni siiski ka kerge eurooptimism. Olulisemaks teguriks on aga tõdemus, et kinnisvarahinnad on selleks korraks lõplikult põhjas ära käinud.
Masu kõrghetkel 2009. aastal ehk kinnisvaraturu absoluutse madalseisu ajal olid müügiperioodid läbi ajaloo pikimad - keskmise Tallinna korteri müügiperiood küündis 4-5 kuuni.
Suure osa sellest andis loomulikult ka olukord, kus hinnad langesid kiirelt ning varade omanikud, määrates objekti müümise alguses sellele turuhinna, jäid lihtsalt ajast maha.
Ehkki müügipakkumiste arv on jätkuvalt tehingute arvuga võrreldes kõrge, on siiski turul toimunud aktiveerumine.
Ülehinnatud ning mitte millegi poolest eristuvaid objekte on jätkuvalt äärmiselt raske müüa, kuna odavamaid alternatiive on väga palju.
Samas on turul viimastel kuudel pead tõstmas mõõdukas optimism, mis suunab paljud vaba raha omavad inimesed uuesti kinnisvaraturule investeeringuid otsima ning mõistliku hinna ja hea asukohaga varad ostetakse kiirelt ära.
Näiteks Mustamäel asuvat keskpärast korterit, mille eest küsitakse 14 000 kroonist ruutmeetrihinda, võib müüa edutult terve aasta.
Kui aga sellesama keskpärase objekti hind on võrdne piirkonna keskmise tehinguhinnaga ehk ca 12 000 krooni ruutmeeter või veidi madalam, on võimalik ostja leida raskusteta ka kuu jooksul.
Analoogsed trendid kehtivad ka teistes suuremates linnades - nii Tartus kui Pärnus, vähemal määral ka Ida-Virumaa linnades on turul kümneid investeerimispositsioonil isikuid, kes on uue atraktiivse pakkumise lisandumisel kiirelt tehingusse minema.
Ilmselt ei ole tegemist ajutise nähtusega- kui esimestel eurokuudel võib turg ka passiivsemaks muutuda, on siiski turul hulk isikuid, kes on valmis oma aastaid kasutult seisnud vabad vahendid turule investeerima.
Siiski ei ole nende hulk veel nii suur, et järgmisel aastal olulist hinnatõusu tekitada- pigem hoiavad antud ostjad turgu stabiilsena, kuna suur hulk inimestest on suure tööpuuduse tõttu jätkuvalt kinnisvaraturult nn välja puksitud.