Prantsuse president Nicolas Sarkozy mähiti uude rahastamisskandaali, seekord väidetavate pististe pärast 1994. aasta relvamüügis Pakistanile ning Prantsuse mereväelaste surma tõttu pommirünnakus.
Sarkozy relvamüügiskandaalis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nn Karachi afäär ähvardab paisata Sarkozy paremtsentristliku UMP partei kodusõtta vaid 18 kuud enne presidendivalimisi.
Valitsust süüdistatakse asetleidnu varjamises sotsialistliku opositsiooni eest, kuna uurijatele ei antud korruptsiooniafääri kontekstis luba Prantsuse julgeolekuteenistuse läbiotsimiseks.
Endine peaminister ja Sarkozy peamine poliitiline rivaal Dominique de Villepin annab sel nädalal oma tunnistuse kohtuniku ees, kes uurib väiteid, nagu oleks 1994. aastal Pakistanile müüdud kolme allveelaeva eest saadud raha suunatud ebaseaduslikult tolleaegse peaministri Edouard Balladuri presidendikampaaniasse.
Villepin vallandas reedel poliitilise tormi – ja ebatavaliselt pika eitava sõnavõtu Elysée paleest – kui ütles, et Pakistani allveelaevamüügi lepingute üle lasub «väga tugev pistisekahtlustus».
Villepin vältis hoolega Balladuri ja Sarkozy mainimist ning kinnitas hiljem, et kindlaid tõendeid pististe ega partei rahastamise kohta tal ei ole. Samas puhusid ta kommentaarid lõkkele vana vaenu paremtsentristide leeris.
Sarkozy oli Balladuri lähedane liitlane ja teenis kaks aastat tema valitsuses eelarveministrina. 1995. aasta presidendikampaanias sai temast Balladuri pressiesindaja. Villepin toetas aga Jacques Chiraci ja sai hiljem viimase personalijuhiks.
Pärast presidendikssaamist peatas Chirac allveelaevalepingu vahendustasu maksed, kuna kahtlustas, et neid oli osaliselt kasutatud Balladuri kampaania rahastamiseks.
Uurijad üritavad ühtlasi välja selgitada, kas Chiraci otsus vahendustasu maksmine peatada oli seotud 2002. aastal Karachis korraldatud pommirünnakuga, mille käigus hukkus 11 Prantsuse mereväeohvitseri, kes töötasid seal allveelaevalepingu alusel.
Algselt süüdistati rünnakus al-Qaedat, kuid nüüd kahtlustavad uurijad, et tegemist võis olla kättemaksuga.
Ametlikult ei ole keegi Sarkozyd ega Balladuri süüdistanud, mõlemad on partei ebaseaduslikku rahastamist eitanud.
Kaks tundi pärast seda, kui Villepin oma pommuudise plahvatama pani, saatis Sarkozy personaliülem Claude Guéant välja pika pressiteate, milles süüdistas inimesi (nimesid nimetamata) katses «mähkida riigipead afääri, mis temasse üldse ei puutu».
Ta ütles, et Sarkozy vastu esitatud «laimavad süüdistused, mida mõnikord nn tõe pähe esitatakse» on täiesti alusetud.
Samas ei ole Villepin ainus, kes seda väidab. Charles Millon, kes aastail 1995-1997 kaitseministri ametit pidas, ütles, et oli «sisemiselt veendunud, et lepingu puhul oli antud pistiseid».
Kõrge kaitseministeeriumi ametnik Michel Mazens, kes allveelaevalepingu eest vastutas, kinnitas, et pistiseid tõesti anti, kuid väitis, et Karachi pommiplahvatusega neil mingit pistmist ei olnud.
Tüli puhkes Sarkozy jaoks väga halval ajal, kuna presidendivalimisteni on jäänud vaid 18 kuud ja partei on niigi lõhestatud ja habras. Tsentristid on sügavalt solvunud, et uus valitsus, mis möödunud nädalal paika pandi, on endisest enam paremale poole kaldus. Sarkozy populaarsus on rekordiliselt madal.
De Villepin hellitab lootusi eelolevatel valimistel silma paista ning on olnud parempoolsete leeris presidendi vihasemaid kriitikuid. Reedene avaldus Karachi juhtumi kohta on tema puhul ka selge suunamuutus.
Aasta tagasi ütles de Villepin intervjuus Financial Timesile, et oli küll kuulnud kuulujutte pististest, kuid et mingisugust konkreetset informatsiooni tal ei olnud.
Mõned Chiraci liitlased on Sarkozyle appi tõtanud. Uus kaitseminister Alain Juppé, kes oli aastal 1995 Chiraci peaminister, ütles, et ebaseaduslike pististe kahtlustamiseks ei ole mingeid tõendeid.
Samas on ka Chirac ise tule all.
Tapetute pereliikmed süüdistavad teda maksete katkestamises kättemaksuks oma endisele liitlasele Balladurile, kelle otsust samuti presidendiks pürgida ta reetmiseks pidas.
Opositsioonilised sotsialistid avaldasid Sarkozyle eile tugevat survet. «Valitsus peab hukkunute pereliikmetele tõe välja ütlema,» ütles sotside pressiesindaja Benoît Hamon.
Copyright The Financial Times Limited 2010.