Konteinerite vedu Muugal kukkus aastaga viiendiku

Transiidikeskuse Muuga konteinerterminal.

FOTO: Toomas Huik

Muuga sadama konteinerterminali operaatori Transiidikeskuse teatel vähenes mullu käideldud konteinerite maht 19,8 protsendi võrra, konteinerites veetava kaubakoguse tonnaaž aga kahanes 12,4 protsenti võrreldes varasema aastaga.

Muuga konteinerterminal käitles 2015. aastal 206 164 TEUd konteinereid, teatas Transiidikeskus. TEU on 20-jalase konteineri tingühik.

Transiidikeskuse juhatuse esimehe Erik Laidvee sõnul oli möödunud aasta transiidisektorile väga keeruline. «Vastastikused sanktsioonid ja poliitilised faktorid on külmutanud Lääne kaubavahetuse Venemaaga. Tugevate kliendisuhete ja hea müügitöö tõttu õnnestus meil küll oma konteinerkäibe langust hoida madalamal Eesti transiidi terviklikust langusest ja madalamal ka Venemaa sadamate langusest,» ütles ta.

«Hädaldada aga pole samuti mõtet – see äri ongi väga tundlik poliitiliste riskide osas ja meie keskendume 2016. aastal nendele suundadele, mis on rohkem meie kontrolli all – mahtude kasvatamine läbi uute kaubagruppide ja klientide,» lisas Laidvee.

Transiidikeskuse üldkaubaterminal käitles mullu 481 473 tonni tüki- ja puistekaupu, 12,4 protsenti enam kui aasta varem. Ettevõtte terminalide kogukaubakäive kokku oli 2,6 miljonit tonni, 9,5 vähem kui varasemal aastal.

Laidvee hinnangul on hädavajalik koostöös riigi ja transiidisektoriga vaadata üle kogu ahela kulustruktuur, et teiste Läänemere riikidega konkurentsis püsida.

«Eesti Raudtee vajab investeeringuid, Tallinna Sadam investeeris parvlaevadesse ja jäälõhkujasse, ent kaubakäitlus ja transiiditulu kahaneb. Peame siin koos riigi ja selle äriühingutega pead kokku panema ja arutama kiiresti sektori tuleviku üle – vaja on kooskõlastada pikaajaline strateegia,» rääkis Laidvee.

Laidvee märkis, et logistikasektori otsene ja kaudne panus Eesti sisemajanduse kogutoodangusse on audiitorühingu PwC andmeil umbes 16 protsenti, aga sama uuringu kohaselt on Eesti muutunud Läänemere kõige kallimaks transiidikoridoriks riiklikult või läbi riigi äriühingute määratavate tasude ja maksude tõttu.

«Nii raudteel kui ka merel on tänaseks juhtroll hoopis reisijateveol, ent investeeringuteks vajalik raha tuleb endiselt kaubaveole kehtestatud tasudest. See on täiesti perspektiivitu mõtlemine,» ütles Laidvee.

Transiidikeskuse AS on Eesti spetsialiseeritud konteineri- ja üldkaubaterminalide operaator Muuga sadamas. 

Tagasi üles