Skeptilised analüütikud: vaevalt EKP rahatrüki mahtu suurendab

Euroopa Keskpanga hoone Frankfurdis.

FOTO: Ralph Orlowski / Reuters

Suur osa The Financial Timesi küsitlusele vastanud majandusanalüütikutest kahtles selles, et Euroopa Keskpank (EKP) suurendab tuleval aastal praegu 1,46 triljoni euroni ulatuva stimulatsiooniprogrammi mahtu.

Iga-aastases küsitluses vastas suur osa analüütikuid, et EKP ei laienda stimulatsiooniprogrammi – ehkki Draghi on üritanud rahandusturge veenda, et EKP on valmis resoluutselt tegutsema juhul kui euroala inflatsioon ja majanduskasv endiselt pettumuse valmistavad, kirjutab The Financial Times.

«Ma ei usu, kui just midagi globaalses majanduses nihu ei lähe,» hindas Lombard Street Researchi Euroopa turu analüütik Dario Perkins rahatrüki suurendamise tõenäosust.

Mullu ennustas enamik analüütikuid, et EKP käivitab suuremahulise kvantitatiivse lõdvendamise programmi. Tänavu ennustasid pea pooled küsitletud 33 analüütikust, et keskpank ei tee midagi. Ülejäänud pakkusid, et EKP kas laiendab rahatrüki programmi või kärbib intressimäärasid; samas arvasid mitmed programmi laiendamise ennustajad, et vaevalt pank väga radikaalselt oma praegust poliitikat muudab.

Detsembris kärpis EKP baasintressimäära miinus 0,3 protsendini ja teatas varaostu programmi laiendusest, viies kogu programmi mahu 1,46 triljonini. Turud reageerisid ent langusega. The Financial Timesi teatel kurtsid investorid, et keskpank tüssas turge oma lisastimulatsiooniprogrammi mahuga.

«EKP juba alustas agressiivsemat stimulatsiooni oma detsembri nõupidamise järel, aga turge see koheselt küll ei veennud,» ütles Standard & Poor’s analüütik Jean-Michel Six.

EKP viimase ennustuse kohaselt kasvab euroala majandus tänavu 1,5 ja tuleval aastal 1,7 protsenti.

«EKP kiirendusel on sein ees,» ütles ajalehele UBSi vanem majandusnõunik George Magnus. «Edasised sammud võivad ju finantsturge elevile ajada, aga on küsitav, kas EKP käsutuses olevatest poliitilistest meetmetest mõni suudab mõjutada seda tõika, mis euroala majanduskasvu ja nõudlust tegelikult pärsib – rahandus- ja eelarveküsimuste üle otsustajate toetuse puudumist.»

Tagasi üles
Back