Eestimaalane on teistest eurooplastest 2,4 korda vaesem
19. november 2010, 13:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmise Euroopa elaniku maksujärgne tulu koos sotsiaaltoetustega on kuus 995 eurot, eestimaalase oma aga 412 eurot, näitab GfK grupi uurimus.
Isegi Eesti kõige rikkamas omavalitsuses Viimsis on keskmise elaniku maksujärgne tulu koos sotsiaaltoetustega ehk ostujõud palju väiksem kui Soome ja Rootsi vaeseimates omavalitsustes, tõdeb turu-uuringute firma GfK Group oma sel nädalal avaldatud uurimuses 42 Euroopa riigi elanike ostujõu piirkondlikust jagunemisest.
Samas on eestimaalaste ostujõud suurem teiste Balti riikide elanike omast. Eestis on keskmise inimese maksujärgne sissetulek koos sotsiaaltoetustega kuus ligi 17 eurot suurem kui Leedus. Samas Leedu pealinnas Vilniuses on keskmise elaniku ostujõud kuus 17 eurot suurem kui Tallinnas. Lätis on elanike ostujõud märkimisväärselt väiksem kui teistes Balti riikides.
«Eesti vaeseimate ja rikkaimate omavalitsuste vahel on märkimisväärne lõhe, ehkki riigis on vaid 226 omavalitsust,» tõdes GfK Group. Eesti kõige rikkam omavalitsus on Viimsi vald, kus keskmise elaniku maksujärgne tulu koos sotsiaaltoetustega ulatub kuus 647 euroni. Mida kaugemal omavalitsus pealinnast asub, seda väiksem on selle ostujõud. Kõige vaesemad omavalitsused on Eesti kagupiiril. Ainsad keskmisest kõrgema ostujõuga alad väljaspool pealinna piirkonda on Tartu ja Pärnu.
Kõige suurema ostujõuga on inimesed Kesk-Euroopas, näiteks Saksamaal, Belgias, Hollandis ja Taanis. Kõige madalam ostujõud on endise Jugoslaavia riikide (v.a. Horvaatia ja Sloveenia), Moldova, Ukraina ning Valgevene inimestel. Nende piirkondade keskmise elaniku ostujõud moodustab vähem kui kolmandiku keskmise eurooplase omast.
Võrreldes eelmise aastaga on keskmise eurooplase ostujõud 2,1 protsenti kasvanud. Kiiresti kasvas näiteks Türgi elanike ostujõud. See on nüüd suurem kui Balti riikide elanike ostujõud, mis jätkas langust.
Ostujõud on GfK grupi uurimuses sissetulek pärast maksude mahaarvamist ning koos sotsiaaltoetustega. See ei võta arvesse piirkondlikke erinevusi elukalliduses.